Proosa muuda

  • Ma olen üliõpilastega folklooriloengutes nendel teemadel arutlenud ja mõnelgi juhul on välja koorunud mõte, et etnilised naljad on siiski igand ja neid teevad inimesed, kellel endal ei ole just väga kõrge vaimne tase.


  • Seega vihjab juba Max Weber sellele, mida kuuekümnendate aastate lõpus üksikasjalikult näitasid ka marksismist inspireeritud sotsiaalajaloolased, kes uurisid töölisliikumist: nimelt et elamismaailma normid, väärtusorientatsioonid ja elustiilid, mis on inimestele iseloomulikud areneva tööstuskapitalismi tingimustes, ei ole oma päritolulult mitte niivõrd industriaalühiskonnale omase klasside moodustumise (Marxi mõttes) produkt, vaid on sageli kapitalismieelsete, industriaalühiskonnaeelsete traditsioonide relikt. (lk 109)
  • Meestele ja naistele omistatavatel erinevatel loomustel põhinevad soorollid on industriaalühiskonna baas, mitte traditsiooniline relikt, millest oleks kerge loobuda. Ilma naise ja mehe rolli lahutamiseta ei ole traditsioonilist tuumikperekonda. Ilma tuumikperekonnata ei ole industriaalühiskonda sellele omase töö- ja elukorraldusega. Kodanliku industriaalühiskonna pilt põhineb inimese töövõime ebatäielikul, täpsemalt – poolikul kaubastamisel. (lk 138)


  • Teodora Sebastiansson oli ammuse aja jäänuk, ise sellest teadlik, ning eelistas olla see jäänuk. Mõnikord oli tal tunne, nagu ei olekski tal kohta selles ajas, milles elab.
Tema ema ei olnud kunagi tütre eest varjanud, mis elus kõige tähtsam on. Tuleb saada haridus, abielluda ja sugu edasi kanda. Viimane toimus lihtsalt sigimise kaudu. Haridus, abikaasa ja lapsed - naiste püha kolmainsus. Kolmainsuse rangetesse raamidesse ei mahtunudu karjäär ja seda polnud vajagi, sest abikaasalt oodati, et ta peab oma naist üleval. Haridus oli vajalik vaid haritud inimestega vestlemiseks. (lk 150)
  • Kristina Ohlsson, "Tuhkatriinud", tlk Tiia Johansson, Tallinn: Rahva Raamat, 2020