Poliitikast rääkides peetakse enamasti silmas riike või riikidevahelisi suhteid mõjutavate otsuste tegemist, milles osalevad poliitikud ja parteid. Poliitika on protsess, mille käigus erinevate sotsiaalsete subjektide sihikindla tegevuse tulemusena jõutakse otsusteni (poliitiliste otsusteni), mis määravad neist subjektidest koosnevas sotsiaalses grupis või eri gruppide vahelistes suhetes kehtivad reeglid.

Niccolò Machiavelli (1469-1527) postuumne portree. Macchiavellit peetakse moodsa poliitikafilosoofia isaks.

Proosa muuda

  • [D'Artagnan:] "Ma näen, et sa oled veel naiivsem kui arvasin. Kas sa tõesti kujutled, et ma lähen lihtsalt Louvre'isse ja annan end selle väikese kroonitud hundikutsika käsutusse?"
"Hundikutsikas! Kuningas? Härra ševaljee, te olete aru kaotanud!"
"Otse vastupidi, mu mõistus pole iialgi olnud selgem. Sa ei tea siis, mis see Louis Õiglase vääriline poeg minuga mõtleb teha?... Surm ja põrgu, see on ju poliitika... Ei muud midagi kui mind lihtsalt Bastille'sse pista."
"Mispärast?" hüüdis Raoul, kohkunud sellest, mis ta kuulis.
"Selle pärast, mis ma talle ühel teatud päeval Blois's ütlesin... Olin üsna äge. Ta pidas seda meeles."
"Ja mis te talle ütlesite?"
"Et ta on kitsipung, argpüks ja loll."
"Jumal hoidku!..." hämmeldus Raoul. "On see võimalik, et teie suust tulid sellised sõnad?"
"Ma ei anna oma sõnade vormi võib-olla mitte päris täht-tähelt edasi, aga mõtte igatahes küll."
"Kuid kuningas oleks teid ju otsekohe vahistada lasknud."
"Kelle abil? Mina ise olin ju musketäride komandör. Oleksin ise pidanud endale käsu andma vanglasse minna. Ja ma ei oleks iialgi oma sõna kuulanud, oleksin endale vastu hakanud..." (lk 375)
  • "Peate jutustama sellest, kuidas Aramis nimetati..."
"Ahaa! Vannes'i piiskopiks!"
"Just nimelt," kinnitas d'Artagnan, "Vannes'i piiskopiks. See armas Aramis. Kas teate ka, et ta teeb karjääri?"
"Jah, jah, jah. Rääkimata sellest, et ta veel sinna peatuma ei jää."
"Mis? Te arvate siis, et ta ei lepi lillade sukkadega, vaid et tal on vaja punast mütsi?"
"Tss, see on talle lubatud."
"Vaevalt usutav! Kuninga poolt?"
"Kellegi poolt, kes on võimsam kui kuningas."
"Kurat võtaks, Porthos, nüüd te räägite mulle päris uskumatuid asju!"
"Miks uskumatuid? Eks ole ju Prantsusmaal alati olnud keegi, kes on vägevam kuningast."
"Tõsi küll. Kuningas Louis XIII ajal oli see hertsog Richelieu, regendi valitsusajal oli see kardinal Mazarin, Louis XIV ajal on see härra..."
"Noh, öelge."
"Härra Fouquet."
"Tema. Tabasite kohe õigesti." (lk 500)



  • Poliitika pole midagi muud kui geomeetrilise täiuse varjus toimivad džungliseadused.
    • Jossif Brodski, "Türanniast". Tõlkinud Barbi Pilvre. Looming 1988, nr 10, lk 1373-1376


  • [Johannes Paulus II ja Daniel:] "Poliitika peab olema tasakaalustatud, et mitte ärritada araablasi - nii muslimeid kui meie kristlastest vendi. Põhjused ei ole jumalasõnas, vaid poliitikas... Sa mõistad seda minust pareminigi." Ta justkui ootas kaastunnet, kuid ma ei saanud, ei saanud pidama...
"Ei tahaks küll sinu asemel olla," ütlesin mina. "Kus on poliitika, seal on ka häbi."



  • Poliitika annab inimühiskonna jõhkrale tegelikkusele kunstilise, dramaatilise vormi.


  • Kohalikud valimised on väga hea harjutamise koht, kus õppida lugema väljakäidud mõtteid ja programme ning saada aru, mis on teile tõeliselt oluline.
Soovitan mõelda, kumb on olulisem: kas see, kui keegi lubab tasuta lõunaid või see, kui keegi lubab teid toetada, kui te tahate ette võtta midagi oma kodukandi elu parandamiseks. Need on kaks erinevat poliitilist kultuuri, tasub mõelda, kumb teile rohkem sobib.
Tasub jälgida poliitikute moraalset palet, vaadata, milline on nende minevik ja millega nad on varem tegelenud, kas nende kappides on luukeresid, kas on põhjust arvata, et nad on võinud teha oma otsuseid mitte tingimata oma kogukonna parematest huvidest lähtudes.


  • Et pea igal tähtsamal Perekonnal oli kuningakojas mõni esindaja - kes rohkem pantvangina, kes tööjõuna, kes spioonina, aga kuninga ümber oli alati palju ülikuid - sai õukonna juhtumiste abil mõista mõndagi kogu Kuuevalla poliitika ja diplomaatia tihedast võrgust.
Samas on omas vallas ja omas kantsis alati raskem teeselda kui teades, et oled nüüd kuninga mail ja pead käituma, nagu selle paiga kavad ja tavad nõuavad, kui oled kogu aeg hillitsetud, mask näol ja kehalgi.
Perekondade mõistused ja endavalvamine, lakkamatud mõlemad. (lk 107)
  • Kuningannade diplomaatia on nagu pitsikudumine - niidid liiguvad kummalisi teid, aga moodustavad lõpuks ootamatuid pilte. (lk 110)
  • "Mulle ei meeldi sinu emanda loss," sõnas vöömees. Tolmune ja väsinud, hoidis ta käes poolenisti tühjaks joodud veekruusi. "Palju surnud kive. Alumised korrused lõhnavad nagu surm ja ülemised nagu ..." Ta jõi vee lõpuni, otsides õiget sõna. "Nagu viiskümmend talve järjest sisse hõõrutud kehamahlad. Mitte head mahlad, armastusega jagatud. Rohkem ..." Ta otsis taas sõnu ja kehitas viimaks õlgu, oskamata tunnet tasandikule sobivatesse sõnadesse panna. "See ei ole hea koht ei lapse ega naise ega mehe jaoks. Kogu aeg on tunne, nagu jälitaks sind näljane panter."
"See on valitsejate kants,” vastas Valdar eemalolevalt, ise kummargil lauale laotatud kaartide ja värskelt talle üle antud kirjade kohal. "See ei saagi teistmoodi tunduda. Kui ainult üks panter, on sul veel isegi hästi läinud." (lk 111-112)

Vaata ka muuda

 
Vikipeedias leidub artikkel