Proosa muuda

  • Need olid imelised aastad, täis Uus-Inglismaa väikelinnaelu tavapäraseid rõõme ja rahuldust. Aastad täis rahu, korda, heanaaberlikke inimsuhteid, perekondlikku kiindumust: reise hobuse ja kaarikuga mu vanavanemate majja, õunapuude otsas ronimst ja metsalillede korjamist majataguses metsatukas. Aastast aastasse teadsin ja mäletasin ma, kus peitusid meelis-kuldkingad, kust otsida kuutõverohtu ning kõiki mu lemmikuid kevadlillede seas, kui nad välja ilmusid, igaüks omal ajal. (lk 11)
  • Värsked herned ja lõhe olid meie ja kogu meie kandi rahva laual iseseisvuspäeva märk (tundub, et väljaspool Uus-Inglismaad pole keegi sellest kuulnudki) ning rohelised herned olid igapühapäevased. Küpseoad ja linnaseleib: igal talul oli oma täiuslik retsept ja alati lõhnas laupäevaõhtu hõrgult, kuna see oli küpseubade ja linnaseleiva õhtu. Mu isa armastas neid. (lk 11-12)