Värv: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
65. rida:
* Ta seisatas, et jälle vett vaadelda, lootes taastada ennist kooliteel silmatud [[nägemus]]t. Värvid olid tema tähelepanu köitnud. [[Saar]]te värvid olid tihti hillitsetud: oliivrohelised, poripruunid, merehallid, kõik udust mahendatud. Varahommikuses päikesevalguses näis pilt kirgas ja kiirgav. Lume kalk valendus. Kolm siluetti. Rongad. Frani [[maal]]il oleksid nad nurgelised, vaat et [[kubism|kubistlikud]]. Kõvast mustast puidust rohmakalt nikerdatud linnud. Ja siis värvilaik. [[Punane]], ergava päikesepalli peegeldus.
** [[Ann Cleeves]], "Ronkmust", tlk [[Karin Suursalu]], 2016, lk 25
 
 
* [[Olev Subbi]] ütles mulle kunagi, et hea maalikunstniku puhul ei ole võimalik öelda, milline on tema [[lemmikvärv]] või lemmikvärvikooskõla. Nii Subbi ise kui ka Pääsuke on selle kriteeriumi järgi head maalikunstnikud, kuigi väga erinevad (Subbi asetaksin kahtlemata pariislike esteetide-hedonistide ritta). Kui püüda Pääsukese väga avaralt paletilt siiski välja tuua kõige iseloomulikum, siis on selleks ühelt poolt mustad, valged ja kreemjad (beežid, hallid) ning teiselt poolt kärtsud ja tehislikud oranžid, roosad, rohelised, kollased, lillad toonid, tihtilugu ka teatav kahvatu sinine. Pääsukese värvikasutus on [[fovism|fovistlikult]] meelevaldne, ta armastab [[kontrast]]i ja dissonantsi. Ise on ta oma maalijatemperamenti nimetanud hispaanialikuks (selles puudub küll hispaanialik [[eleegilisus]]).
* [[Tiit Pääsuke|Pääsuke]] maalib enamasti paksu värviga ja tihedalt, tihti hõõrub värvi lõuendile ka sõrmedega (ta seostab seda [[õrnus]]ega). Sageli on esile tõstetud tema maalide [[faktuur]]ilist mitmekesisust.
** [[Tõnis Tatar]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/paasukesest-eelarvamuse-ja-nostalgiata/ "Pääsukesest eelarvamuse ja nostalgiata"], Sirp, 27.11.2020
 
==Draama==