Sõstar: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
23. rida:
 
 
* "Roomame nüüd," ütles Bernard, "sõstralehtedest varikatte alla ja pajatame lugusid. Asume elama allilma. Hõivame oma salaterritooriumi, mida valgustavad rippuvad sõstrad nagu
* Sõstrad rippusid müüri ääres läikivate punaste tarjadena ja koskedena; ploomid paisutasid lehti ja kõik rohulibled sulasid ühesainsas voogavas haljuskumas kokku.
kandelaabrid, kumades ühelt poolt punaselt, teiselt poolt mustjalt. Siin, Jinny, kui me ligistikku kerra tõmbume, võime istuda sõstralehtedest varikatte all ja jälgida viirukipannide viipumist. See on meie maailm." (lk 16)
** [[Virginia Woolf]], "Lained". Tõlkinud Riina Jesmin, [[LR]] 3-6 1999, lk 101
* Sõstrad rippusid müüri ääres läikivate punaste tarjadena ja koskedena; ploomid paisutasid lehti ja kõik rohulibled sulasid ühesainsas voogavas haljuskumas kokku. (lk 101)
** [[Virginia Woolf]], "Lained". Tõlkinud Riina Jesmin, [[LR]] 3-6 1999, lk 101
 
 
* Rehepapp kogus igal aastal mõisa aiast hoolega kokku kõik magad ning toimetas oma keldrisse. PaninParun oli kindel, et punased sõstrad langevad lindude saagiks, ning sundis oma teenreid marjaaias tõhusamalt valvet pidama, kuid rehepapi lasid val vurid alati läbi, kui ta mõnel öösel, oma korviga saaki koguma saabus, sest tema ajas õilsat asja. Rehepapi käest said ju hiljem kenasti külmunud marju kõik huvilised, ning neid oli palju. Punaseid sõstraid läks talumeestel alati tarvis. /---/
:Vanapoiss tuligi mõne minuti pärast, kõndis jalad rangis nagu meremees, enesel kaenlas paks vasikanahast lehtedega raamat, kuhu tähendati üles kõik patuste hinged. Aidamehe nimi oli seal kirjas juba vähemalt neljakümnes kohas, kuid see ei lugenud midagi, kuna kirjutatule andsid jõu veretilgad. Aidamehe nime juures ilutsesidki alati kolm punast plekikest, kuid ükski neist polnud tilkunud Oskari soontest - ei, kõik puhas sõstramahl.
* [[Andrus Kivirähk]], "Rehepapp ehk November", 2000, lk 21