Usk: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
15. rida:
* Et lõpuks viib ju kõik välja usu juurde, tuleb meil tunnistada iga inimese õigust uskuda pigem seda, mida ta end ise uskuma paneb, mitte seda, mida teised teda uskuma panevad. (lk 32)
** [[Marie von Ebner-Eschenbach]], "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli". Tõlkinud Krista Räni. LR nr 30 2007
* Usu objektiga võib meil nii tugevalt seostuda reaalsuse tunne, et selle mõjul muutub kogu meie elu, kuigi meie mõistus ei saa seda objekti selgepiiriliselt ei kirjeldada ega tunnetada. See on nii, just nagu oleks ilma kompimis- ja nägemismeeleta ning üldse ilma mingi tajumisvõimeta [[raud]]kangil siiski sisemine magnetvälja aistimise võime ning kui teda mõjutaksid erinevad tema lähedusse sattunud [[magnet]]id, siis võidaks temas teadlikult tekitada erinevaid hoiakuid ja kalduvusi. Too raudkang ei suudaks iialgi väliselt kirjeldada neid tegureid, mis teda nii tugevasti mõjutavad, kuid ta on siiski iga oma osakese kaudu täiesti teadlik nende olemasolust ja tähtsusest tema jaoks. (lk 68)
* Religioon ütleb, et jumalik on tegelikult olemas ning et tema ja meie vahelised andmise ja saamise suhted on samuti päriselt olemas. Kui isegi niivõrd selgetel faktitajumustel pole kindlat jalgealust, siis abstraktne mõtlemine ei suuda neile ammugi tuge pakkuda. Mõistus võib fakte liigitada, iseloomustada ja tõlgendada, kuid ei saa neid luua. Alati on veel miskit lisaks, mille saab anda vaid tunne. Filosoofia on selles vallas vaid sekundaarne, ta ei suuda usu tõepärasust garanteerida. (lk 463)
** [[William James]], "Usulise kogemuse mitmekesisus: uurimus inimloomusest", tlk Indrek Meos, 2013
| |||