Intuitsioon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
4. rida:
* Intuitiivne kujutamine põhineb süstemaatilisel [[mõtlemine|mõtlemisel]] ja vaatlemisel.
** [[Novalis]]. "Aforisme ja fragmente"
* Kahelda kõigis maistes asjades ja intuitiivselt tunnetada mõningaid taevasi asju - see kombinatsioon ei sigita ei uskujaid ega uskmatuid, kuid õpetab inimesi mõlemasse ühtviisi suhtuma.
** [[Herman Melville]], "[[Moby Dick]]"
* Tegelikult on [[metafüüsika]] ning [[religioon]]i valdkonnas artikuleeritud [[põhjendus]]ed meie jaoks veenvad vaid siis, kui meie artikuleerimata reaalsustunne juba eelnevalt seda [[järeldus]]t pooldab. Siis käivad meie intuitsioon ja [[mõistus]] tõesti käsikäes ning sellest võivad kasvada suured [[süsteem]]id nagu [[budism]] või katoliiklik filosoofia. Tõe tegeliku aluse moodustab alati meie impulsiivne [[usk]], meie artikuleeritud [[filosoofia]] on vaid selle formuleeringutest koosnev uhkeldav rüü. Vahetu tõsikindlus peitub meie hinge sügavuses, [[argumendid]] on vaid selle väljanäitus. [[Instinkt]] juhib, mõistus vaid järgneb.
** [[William James]], "Usulise kogemuse mitmekesisus: uurimus inimloomusest", tlk Indrek Meos, 2013, lk 86
* Kaplan oli jumaliku intuitsiooni [[hetk]]el suutnud omandada kasuliku kaitsva [[ratsionaliseerimine|ratsionaliseerimise]] oskuse ning see [[avastus]] vaimustas teda. See oli imepärane. Ta nägi, et pole peaaegu üldse mingi raskus muuta pahe [[voorus]]eks ja [[vale]] tõeks, [[impotentsus]] [[karskus]]eks, [[ülbus]] [[alandlikkus]]eks, rüüstamine [[filantroopia]]ks, [[vargus]] [[au]]ks, [[jumalateotus]] [[tarkus]]eks, [[jõhkrus]] [[patriotism]]iks ja [[sadism]] õigluseks. Seda suudab igaüks; selleks polnud üldse arukust tarvis. See nõudis lihtsalt [[iseloom]]u puudumist. ▼
** [[Joseph Heller]], "Nõks-22", tlk [[Tiina Randus]], 2020, lk 467
* Igasugune teoreetiline seletus on intuitsiooni pisendamine.
** [[Peter Høeg]], "Preili Smilla lumetaju"
* On ka veel olemas [[illusioon]], et keeruliste [[toit]]ude valmistamine on "loomingulisem" kui lihtsate. Ma pole muidugi mingi barbar (lubage see mul kohe selgeks teha). Prantsuse külatoit, nagu seda ikka veel sellel õnnistatud maal leida võib, on väga hea; aga selle headuse aluseks on [[traditsioon]] ja intuitsioon, mida ei saa järele ahvida. Pretensioonikas inglise majaperenaine peab keerulisust ja rituaali [[voorus]]eks, kuid vähe sellest - ta kasutab sageli oma eksiteele viivat [[kunst]]i nende heaks, kes tegelikult ei naudi üldse toitu, kuigi nad ühelgi juhul ei tunnistaks seda.
** [[Iris Murdoch]], "Meri, meri", tlk Vilma Jürisalu,
* Fiktsioonis või [[luule]]tuses on alati element või dimensioon, milleni ratsionaalne [[kriitika]] ei küündi. Sest kriitika on
▲* Kaplan oli jumaliku intuitsiooni [[hetk]]el suutnud omandada kasuliku kaitsva [[ratsionaliseerimine|ratsionaliseerimise]] oskuse ning see [[avastus]] vaimustas teda. See oli imepärane. Ta nägi, et pole peaaegu üldse mingi raskus muuta pahe [[voorus]]eks ja [[vale]] tõeks, [[impotentsus]] [[karskus]]eks, [[ülbus]] [[alandlikkus]]eks, rüüstamine [[filantroopia]]ks, [[vargus]] [[au]]ks, [[jumalateotus]] [[tarkus]]eks, [[jõhkrus]] [[patriotism]]iks ja [[sadism]] õigluseks. Seda suudab igaüks; selleks polnud üldse arukust tarvis. See nõudis lihtsalt [[iseloom]]u puudumist.
** [[
* Mul endal kujunes selline arusaam, et ei maksa hoolida sellest, mida inimese kohta räägitakse, kui kellelegi osutatakse [[sõrm|näpuga]] ja sosistatakse, et see on [[nuhk]] - ta võib ju olla, aga niisamuti ka teine tema kõrval, kellele keegi veel osutada ei oska. /---/ Aga tuli vaadata, hinnata, intuitsiooniga tunda, millist aruannet inimene sinu vastas ''pagaritele'' võiks kirjutada. ▼
▲* Fiktsioonis või [[luule]]tuses on alati element või dimensioon, milleni ratsionaalne [[kriitika]] ei küündi. Sest kriitika on [[mõistus]]e ja intelligentsuse [[harjutus]], kirjanduslikus [[looming]]us aga astuvad mängu, mõnikord otsustaval määral, intuitsioon, tundlikkus, ettenägemisvõime, muuhulgas ka [[juhus]], mis lipsavad läbi kõige peenemastki kriitilise [[analüüs]]i [[võrk|võrgust]]. (lk 92)
** [[Mari Saat]], "Matused ja laulupeod". Petrone Print 2015, lk 38▼
31. rida ⟶ 39. rida:
▲* Mul endal kujunes selline arusaam, et ei maksa hoolida sellest, mida inimese kohta räägitakse, kui kellelegi osutatakse [[sõrm|näpuga]] ja sosistatakse, et see on [[nuhk]] - ta võib ju olla, aga niisamuti ka teine tema kõrval, kellele keegi veel osutada ei oska. /---/ Aga tuli vaadata, hinnata, intuitsiooniga tunda, millist aruannet inimene sinu vastas ''pagaritele'' võiks kirjutada.
▲** [[Mari Saat]], "Matused ja laulupeod". Petrone Print 2015, lk 38
{{Vikipeedia}}
| |||