Vagadus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
14. rida:
 
 
* Mineviku hirmutegudes ei saa süüdistada religioosset [[vagadus]]tvagadust. Enim, mida teha saame, on süüdistada vagadust selles, et ta ei hoidnud tagasi meie sünnipäraseid kirgi ning varustas neid mõnikord silmakirjalike [[ettekääne]]tega. Kuid [[silmakirjalikkus]] toob endaga kaasa ka [[kohustus]]i ning ettekääne seab omad piirangud. Kui kirelõõm on möödas, siis võib vagadus endaga kaasa tuua [[patukahetsus]]e, mida uskmatul inimesel olla ei saaks. (lk 349)
* Vagadusega on nii, et kui seda miski ei tasakaalusta, siis ta muutub [[fanatism]]i paheks. Fanatism, kui tegemist pole just kiriku ambitsioonikuse väljendusega, on äärmusesse viidud [[truudus]]. Kui äärmiselt truud, kuid piiratud intellektiga inimest on kord vallanud tunne, et teatud üleinimlik isik väärib täielikku pühendumist, siis selle esimeseks tagajärjeks on vagaduse kui sellise idealiseerimine. (lk 351)
** [[William James]], "Usulise kogemuse mitmekesisus: uurimus inimloomusest", tlk Indrek Meos, 2013