Ime: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
==Proosa==
7. rida:
* "See kõlab, nagu olnuksid marslased üsna naiivsed."▼
* Ime on midagi sellist, mida inimene ei oska seletada. /---/ Imed sõltuvad suurel määral ajast ja kohast ja sellest, mida me teame ja mida me ei tea. /---/ Elu ise on liiga suur ime, et peaksime lärmi lööma tühiste jõnksukeste pärast selles, mida me ülespuhutult kutsume loodusseaduseks. ▼
:"Ainult siis, kui tasus olla naiivne. Nad lakkasid liigselt ponnistamast, et kõike hävitada, et kõike alandada. Nad sulatasid kokku religiooni, kunsti ja teaduse sellepärast, et põhiliselt pole teadus muud, kui ime uurimine, mida me ei suuda kunagi seletada, ja kunst on selle ime interpretatsioon. Nad ei lasknud kunagi teadusel purustada esteetilist ja ilusat. Kõik seisneb lihtsalt määras.▼
** [[Robertson Davies]], "[[Viies osaline]]". Tõlkinud Mati Soomre. Tallinn: Eesti Raamat 1990, lk 175▼
* [[Ray Bradbury]], "[[Marsi kroonikad]]" [1950], osa "Juuni 2001: Ja Kuu olgu ikka niisama särav"
* [Lisa:] Imed ei sünni ometi ilma mingi tagamõtteta. Nad on vajalikud neile, kes teisiti ei näe — või ei taha näha.
** [[Karl Ristikivi]], "[[Mõrsjalinik]]". Lund
▲* Ime on midagi sellist, mida inimene ei oska seletada. /---/ Imed sõltuvad suurel määral ajast ja kohast ja sellest, mida me teame ja mida me ei tea. /---/ Elu ise on liiga suur ime, et peaksime lärmi lööma tühiste jõnksukeste pärast selles, mida me ülespuhutult kutsume loodusseaduseks.
▲* "See kõlab, nagu olnuksid marslased üsna naiivsed."
▲** [[Robertson Davies]], "[[Viies osaline]]"
▲:"Ainult siis, kui tasus olla naiivne. Nad lakkasid liigselt ponnistamast, et kõike hävitada, et kõike alandada. Nad sulatasid kokku religiooni, kunsti ja teaduse sellepärast, et põhiliselt pole teadus muud, kui ime uurimine, mida me ei suuda kunagi seletada, ja kunst on selle ime interpretatsioon. Nad ei lasknud kunagi teadusel purustada esteetilist ja ilusat. Kõik seisneb lihtsalt määras.
▲* [[Ray Bradbury]], "[[Marsi kroonikad]]", osa "Juuni 2001: Ja Kuu olgu ikka niisama särav". Tõlkinud Linda Ariva. Tallinn: Eesti Raamat 1974, lk 75
* [Šerif McFadden:] "Imesid siiski juhtub."▼
* [[J. A. Jance]], "Kõrbelõõsk", tlk Karin Suursalu, 1994, lk 40▼
* Sofie oli kuulnud lugu, kuidas [[Jeesus]] muutis [[vesi|vee]] [[vein]]iks, aga ta polnud seda kunagi sõna-sõnalt võtnud. Ja kui Jeesus muutiski vee veiniks, siis oli see lihtsalt ime ja järelikult polnud see tegelikult võimalik. Sofie teadis, et nii veinis kui ka kõikjal [[loodus]]es on palju vett. Aga kuigi [[kurk|kurgis]] on 95% vett, peab seal lisaks sellele olema veel midagi, mis teeb kurgist just kurgi ja mitte vee.
** [[Jostein Gaarder]], "Sofie maailm"
* Suurte imede ja suure õuduse ees oleme abitud, h-moll missa ja suurte sõdade vastu on üksik inimene päris võimetu.
** [[Peter Høeg]], "Vaikne tüdruk"
* Vend Paul kõnnib mu kõrval ja ütleb, et on imesid, mis juhtuvad kiiresti ja on imesid, mis juhtuvad aeglaselt. Kiireid imesid ootavad inimesed hea meelega, aga aeglasi imesid nad isegi ei märka. Ja [[maailm]] on ometi täis aeglasi imesid. Tihti näeb Jumala juhatust alles tagantjärele.
** [[Joel Haahtela]], "Adèle'i küsimus", tlk [[Kai Aarelaid]], 2020, lk 78
32. rida ⟶ 41. rida:
▲* [Šerif McFadden:] "Imesid siiski juhtub."
▲:"Aga mitte kuigi sageli," vastas Joanna. "Muidu need polekski imed." (lk 40)
▲* [[J. A. Jance]], "Kõrbelõõsk", tlk Karin Suursalu, 1994
==Luule==
|