Ime: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
2. rida:
==Proosa==
* Mingil moel on tuldud veidrale [[mõte|mõttele]], et imede eitajad uurivad neid erapooletult ja ausalt, imedesse [[usk]]ujad aga aktsepteerivad neid ainult mingi [[dogma]] mõjul. Lugu on hoopis teisiti. Imedesse uskujad aktsepteerivad neid (õigustatult või ekslikult), sest nendel on imede sünni kohta tõendeid. Imedesse mitteuskujad eitavad imesid (õigustatult või ekslikult), sest seda nõuab nende dogma. (lk 199)
* Kui ma ütlen: "[[Keskaeg]]sed dokumendid tõendavad teatud imesid niisama kindlalt, nagu nad tõendavad, et on toimunud teatud [[lahing]]ud," saan vastuseks: "Aga keskaegsed inimesed olid ebausklikud"; kui ma tahan teada, milles nende [[ebausk]] avaldus, vastatakse mulle: nad uskusid imesid. (lk 200)
** [[Gilbert Keith Chesterton]], "Dogmade võim ja seikleja", tlk Tiia Rinne, rmt: "Õigest usust", 2011
39. rida:
* Ilmse ja selgelt hoomatava kesta varju jäävad avatud hoovused ning vastuvõtja poolel võib pärast energiaimpulsside saamist kõrvapaarides edasi idaneda igasuguseid asju. Võib juhtuda sedagi, et inimene-kuulaja tajub [[muusika]] kaudu samasugust [[terviklikkus]]e tunnet, mida [[autor]] üritas [[heli]]desse tõlkida, pannes [[noot]]e paberile ja nuputades, kuidas esitajad tema mõeldut vähem ära nudiks. Vahel sellised imed juhtuvad.
** [[Immo Mihkelson]], "Veljo Tormise jonn päästis regilaulu", Postimees, 7. august 2020, lk 16
==Luule==
| |||