A. H. Tammsaare: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
4. rida:
'''A. H. Tammsaare''' (kodanikunimi Anton Hansen; 30. (vkj 18.) jaanuar 1878 – 1. märts 1940) oli eesti [[kirjanik]]: prosaist, näitekirjanik, esseist, kirjanduskriitik ja luuletaja. Tema peateoseks peetakse viieosalist romaanisarja "[[Tõde ja õigus]]". Alates 2023. aastast tähistatakse Eestis Tammsaare sünnipäeval [[eesti kirjandus]]e päeva.
=="Käbe-Kaarel ja tema noor naine" (1902)==▼
* Naises avaldub mingisugune rahuldamatus ja pettumus ja nõnda on tal alati mossis nägu, hammustavad [[sõna]]d, hoolimata teod.▼
* [[Hea]], [[noor]] [[naine]] on ikka enam kui see va tühi [[piip]].▼
=="Vanad ja noored" (1903)==▼
* Tehke aga tehke; noorte tarkus käib ju vanadest üle.▼
=="Jõulurõõm" (1905)==
[https://www.digar.ee/arhiiv/et/kollektsioonid/21893 "Jõulurõõm" Digaris]
* On kuis on, läheb kuis läheb, pisut jääb ikka üle, kui aga kokku hoiad, [[töö]]d teed ja [[jumal]]at palud.
=="Sõjamõtted" (1919)==
14. rida ⟶ 25. rida:
* [[Kultuur]] on ikka kurnamist tähendanud ja mida suurem kultuur, seda intensiivsem kurnamine, vaadelge seda [[põllumajandus|põllupidamises]] või [[tööstus]]es.
:Kultuur on ikka [[relv|tapariistade]] täiendamist tähendanud ja on ikka laiemaid ringkondi tapma õpetanud, pühendades ja suursugustades tapmist [[usk|usu]], [[kõlblus]]e ja [[õigus]]ega. (lk 8)
=="[[Tõde ja õigus]]" (1926–1933)==▼
[https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus "Tõde ja õigus" vikitekstides]▼
* "Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus," ütles isa.▼
:"Sina oled seda teind ja minu ema tegi seda ka, ega ta muidu nii vara surnd; aga armastus ei tulnd, teda põle tänapäevani Vargamäel." ▼
:Need olid kurvad sõnad, nii kurvad, et vana Andres poleks kunagi võinud arvata, kuidas küll noor Andres võib nii kurbi sõnu rääkida, sõites ühes isaga Vargamäelt alla. ▼
::I osa, ptk 39; Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964, lk 549▼
* Kui vähe maksavad põhimõtted ja kui vähe armastus millegi või kellegi vastu! (III osa)▼
* Inim[[kultuur]] areneb kahes suunas, ühelt poolt luuakse isik kõigi tema seaduslikkude [[õigus]]te ja kohustega, teiselt poolt muudetakse see isik avalikuks laada[[loom]]aks, kelle kallal võib käperdada igaüks, kel aga [[süda]] kutsub. Viimase arengu eest hoolitseb [[ajakirjandus]]. (IV osa, ptk 38)▼
* "Isa, hingepõld on raskem harida kui Vargamäe kivirägastik ja soo," rääkis Indrek lõõtsutades. "Vargamäel suudad kümne aastaga rohkem kui hingepõllul tuhandega, see on inimsoo eluvanne. Inimene ei suuda iseendagi hingepõldu harida, veel vähem teiste oma."▼
::V osa, ptk 30; Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, lk 322▼
19. rida ⟶ 43. rida:
* [[Elu]] on vangipõlv ja [[ülekohus]] oleks [[vabadus]]est laulda. Elu on kättemaksmine ja [[kuritöö|kuritegu]] oleks [[armastus]]t ülendada.
▲=="Käbe-Kaarel ja tema noor naine" (1902)==
▲* Naises avaldub mingisugune rahuldamatus ja pettumus ja nõnda on tal alati mossis nägu, hammustavad [[sõna]]d, hoolimata teod.
▲* [[Hea]], [[noor]] [[naine]] on ikka enam kui see va tühi [[piip]].
=="Kärbes, prussakas ja ämblik"==
47. rida ⟶ 68. rida:
▲=="Vanad ja noored" (1903)==
▲* Tehke aga tehke; noorte tarkus käib ju vanadest üle.
=="Ühele noorele neiule"==
* Õnnelikud, kes kunagi sulle lähedale ei pääse, sest need ei tea, mis on [[pettumus]].
▲=="[[Tõde ja õigus]]"==
▲[https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus "Tõde ja õigus" vikitekstides]
▲* "Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus," ütles isa.
▲:"Sina oled seda teind ja minu ema tegi seda ka, ega ta muidu nii vara surnd; aga armastus ei tulnd, teda põle tänapäevani Vargamäel."
▲:Need olid kurvad sõnad, nii kurvad, et vana Andres poleks kunagi võinud arvata, kuidas küll noor Andres võib nii kurbi sõnu rääkida, sõites ühes isaga Vargamäelt alla.
▲::I osa, ptk 39; Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964, lk 549
▲* Kui vähe maksavad põhimõtted ja kui vähe armastus millegi või kellegi vastu! (III osa)
▲* Inim[[kultuur]] areneb kahes suunas, ühelt poolt luuakse isik kõigi tema seaduslikkude [[õigus]]te ja kohustega, teiselt poolt muudetakse see isik avalikuks laada[[loom]]aks, kelle kallal võib käperdada igaüks, kel aga [[süda]] kutsub. Viimase arengu eest hoolitseb [[ajakirjandus]]. (IV osa, ptk 38)
▲* "Isa, hingepõld on raskem harida kui Vargamäe kivirägastik ja soo," rääkis Indrek lõõtsutades. "Vargamäel suudad kümne aastaga rohkem kui hingepõllul tuhandega, see on inimsoo eluvanne. Inimene ei suuda iseendagi hingepõldu harida, veel vähem teiste oma."
▲::V osa, ptk 30; Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, lk 322
=="Mõtteid ja mõtisklusi"==
| |||