Pulss: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
 
7. rida:
* [[Luuletus]]ed on traditsiooniliselt kirjutatud jambilises pentameetris, mis kõlab nõnda: ta-DAM, ta-DAM, ta-DAM, ta-DAM, ta-DAM. Muidugi on palju teisi [[värsimõõt]]e, milles kirjutada, ja tänapäeval ei kirjuta luuletajad üldsegi vormikohases värsimõõdus. Kuid [[jamb]]ides kirjutatud [[luuletus]]e lugemine pakub mingit loomupärast [[rahuldus]]t. Kõigepealt tavatseme me jambi rütmis liikuda; see on sundimatu [[jalutuskäik|jalutuskäigu]] rütm. Kuid see lukustab ka südamelöögid [[sõna]]de puuri ja meie, kes me reageerime nii tundlikult südame häältele, loeme luuletust, ning meie enda pulss on otsekui vaikne [[metronoom]]. (lk 210)
** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005
 
==Luule==
<poem>
Me [[elu]] on me [[elu mõte|elu ainus mõte]].
See pulss, mis [[veri|verd]] me [[vaikimine|vaikimisse]] taob.
Üks [[armastus]]. Üks [[päev]], üks [[öö]], üks [[lõke]].
[[Hirm]] [[hetk]]e ees, mis puruneb ja kaob.
</poem>
* [[Doris Kareva]], "*Me elu on me elu ainus mõte...", rmt: "Armuaeg", 1991, lk 34