Suudlus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
40. rida:
* [[Päike]] vajus aina madalamale ja seal, kuhu kiired enam ei ulatanud, värvus [[vari]] sinakaks ja seda oli imelik vaadata. Ja Quimet muudkui rääkis eri puidusortidest, et küll see ja küll teine, küll jakaranda, küll [[mahagon]]ipuu, küll [[tamm]], küll iilekstamm... Ja just tolsamal hetkel, mäletan seda nüüdki ja küllap mäletan surmatunnini, suudles ta mind, ja samal hetkel nägin [[jumal|Issandat]] ennast, kes ilmus mandariinikarva vööga ümbritsetud puhvis [[pilv]]e keskele oma templi kohal, ja Issand sirutas oma pikad käed hästi laiali, võttis siis pilve servadest kinni ja tõmbas need justkui kapiuksed kokku.
** [[Mercè Rodoreda]], "Teemandi väljak", tlk Maria Kall, 2014, lk 12-13
* Ta tegi siis suu sihukseks pisikseks kut seemnesibula, õhkas kergeste ja ütles, et endise ohvitseri tunneb ta alati ära. Ja enne, kui ta randa teistele järele läks, vahtis ta vilksti rinki ja andis moole palge peale musu. Ma ütle — piiritus põle selle kõrval midagid. Mool oleks nägu välk sisse löön. Tuline jutt läks varbaotsteni ja lõi mo soapa lõhki.
** [[Juhan Smuul]], "Suvitajad", rmt: "Muhu monoloogid. Polkovniku lesk", 1968, lk 32
| |||