Aed: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
58. rida:
* Aedu võib rajada mitmel viisil. Kõige parem on, kui selle [[töö]] võtab enda peale pärisaednik. [[Aednik]] istutab teil sinna igasuguseid toikaid, rootsikuid ja luuakontsusid, kinnitades, et need on [[vaher|vahtrad]], [[viirpuu]]d ja [[sirel]]id — kõrgetüvelised puud või muud taimeliigid. Siis kaevab ta [[maapind|maa]] üles, songib kõik pahupidi ja tambib jälle tasaseks, teeb söeräbust väikesed kõnniteed, torkab siin ja seal [[muld]]a mingeid tohletanud pealseid, seletades, et need on püsikud. Tulevasele [[muru]]platsile külvab ta [[seeme]]t, öeldes, et see on inglise raihein ja nurmikas, rebasesaba, sugapea ja timut, ning läheb siis ära, jättes aia maha mustana ja paljana, nagu ta oli esimesel päeval pärast [[maailm]]a loomist. Ta paneb teile ainult [[süda]]mele, et te seda mullast maad iga päev hoolikalt kastaksite, ja laseksite siis, kui [[rohi]] tärkab, kõnniteedele [[liiv]]a tuua. Heakene küll.
** [[Karel Čapek]], "Aedniku aasta". Tõlkinud [[Lembit Remmelgas]]
* Pipi aed oli tõepoolest oivaline. See polnud küll hästi hooldatud, seda mitte, kuid selles aias oli toredaid [[muruplats]]e, mida kunagi ei pügatud, ja vanu [[roos]]ipõõsaid, tulvil valgeid, kollaseid ning roosasid õisi, need polnud teab kui uhked, aga lõhnasid hästi. Aias kasvas ka hulgaliselt viljapuid ja - mis kõige parem - põliseid [[tamm]]esid ning [[jalakas|jalakaid]], mille otsa sai suurepäraselt ronida.
** [[Astrid Lindgren]], "Pipi Pikksukk", tlk [[Vladimir Beekman]], rmt: "Pipi Pikksuka lood", 1999, 4. trükk, lk 45
74. rida:
* Direktori bangalo asub selle inimkätega hästi hooldatud troopikaparadiisi keskel. Tema aed moodustab sellest ühe osa. Väikese basseini veepinnal on puhkenud [[lootos]]lillede õietähed. Ilusad, budistidele pühade taimede viljaalged sarnanevad kõige kaunima kastekannusõelaga. Orhideed ehivad verandat ja lokkavad muinasjutulises külluses vanadel <!--//-->puudel maja ees. Templilillede magus ja uimastav lõhn täidab aeda. Usklikud nopivad nende õisi ja ohverdavad jumalatele, et neid selle imepärase [[lõhn]]aga rõõmustada.
** [[Ursula Ullrich|Ursula]] ja Wolfgang Ullrich, "Džungel tulevikuta?", tlk R. Aro, 1973, lk 14-15
86. rida:
* [[Suvi]] aias on [[laps]], kes oma [[mänguasi|mänguasju]] õhtul ise [[koristamine|koristatud]] ei saa.
**
113. rida:
:Aia rajamine Valgesse Majja oli minu vastus sellele probleemile ja ma lootsin, et see annab märku millegi suurema algusest. Baracki valitsus oli keskendunud sellele, et parandada ligipääsu taskukohasele [[Tervishoid|tervishoiule]] ja minu jaoks oli aed viis, kuidas edastada paralleelset sõnumit tervisliku elu kohta. Ma nägin selles esimest katset, [[proovikivi]], mis võiks aidata välja selgitada, mida mul on võimalik esileedina korda saata - see oli sõna otseses mõttes viis endale uues ametis juuri alla ajada. Ma kujutasin seda ette omamoodi õueklassiruumina, kohana, mida lapsed saaksid külastada ja kus õppida toitu kasvatama. Pealispinnal tundus aed elementaarse ja apoliitilisena, ohutu ja süütu ettevõtmisena naise poolt, kel on [[labidas]] peos - mis rõõmustab Baracki läänetiiva nõunikke, kes muretsesid pidevalt "näivuse" pärast, vaevates end sellega, mismoodi kõik avalikkusele paistab.
:Kuid see oli enamat. Mul oli plaanis kasutada aiatööd selleks, et algatada avalikku keskustelu [[toitumine|toitumise]] kohta, eriti koolides ja lapsevanemate vahel. Ideaalis peaks see viima aruteludeni selle üle, kuidas toitu toodetakse, märgistatakse ja turustatakse ning mil moel see mõjutab üldsuse tervist. Ja rääkides neil teemadel Valgest Majast, esitaksin kaudselt väljakutse toidu- ja joogitööstuse hiiglaslikele korporatsioonidele ja viisile, kuidas nad olid oma äri aastakümneid ajanud.
:Tõde oli, et tegelikult ma ei teadnud, kuidas see kõik võiks õnnestuda. Aga kui andsin Samile, kes oli liitunud Valge Maja personaliga, korralduse hakata tegema esimesi samme aia rajamiseks, siis teadsin, et saan selle varsti teada.
* [[Michelle Obama]], "Minu lugu", tlk Hella Urb ja Kaido Kangur, 2018, lk 318-319
==Luule==
| |||