Keel: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
8. rida:
 
* Meie keel on kas mehaaniline, atomistlik või dünaamiline. Tõeliselt poeetiline keel peab aga olema orgaaniline, elav. Kui sageli tajutakse sõnade [[vaesus]]t, kui tahetakse tabada mitut ideed ühe hoobiga.
** [[Novalis]], "Aforisme ja fragmente". Tlk Krista Räni. [[LR]] 2006/19, lk 17
 
 
17. rida:
* Võõrast keelt tuleb peamiselt siis kadestada, kui ta suudab ühe [[sõna]]ga väljendada seda, mida teine peab kirjeldama, ja siin on igal keelel teise suhtes paremusi ja pahemusi. (lk 46)
* Keele aluseks on küll inimese [[mõistus]] ja otsustusvõime, aga keel ei eelda oma kasutajate juures isegi puhta mõistuse, arenenud aru, ausa tahte olemasolu. Ta on tööriist nii eesmärgiteadlikuks kui ka meelevaldseks kasutamiseks; ta kõlbab niisama hästi nii sofistliku ja segadusse viiva dialektika kui ka ähmase ja tumeda [[müstika]] puhul; keelt kuritarvitatakse mugavalt õõnsateks ja tühisteks proosa- ja luulefraasideks ning katsetatakse prosoodiliselt laitmatute ja siiski mõttetute värssidega. (lk 47)
** [[Johann Wolfgang Goethe]], "Aforisme". Tõlkinud [[Mati SirkelHint]]. [[Loomingu Raamatukogu]]LR 33/1974