Tuul Sepp: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: lisatud Kategooria:Eesti kirjanikud |
|||
15. rida:
==Artiklid==
* [[Alusteadused|Alusteaduste]] uurimise teeb põnevaks see, et lõpp[[tulemus]] pole kunagi teada ja kindlaks määratud. Järgides oma uurimisküsimuste ja [[avastus]]te teed, rühid mööda [[teadus]]e seni kaardistamata alasid [[maadeavastaja]]na edasi, nihutades sammhaaval inimteadmiste piire. Kuhu sa lõpuks välja jõuad, pole võimalik ennustada.
* Kui rootsi teadlane [[Carl von Linné]] töötas välja [[elusloodus]]e süstematiseerimise viisi, mis on tänaseni kasutusel, lähtus ta hierarhiliste gruppide meetodist. [[Rott]] on küll rott, aga samal ajal on ta ka [[näriline]], [[imetaja]] ja [[loom]]. Selline süsteem paneb kogu eluslooduse kenasti [[kast]]idesse ning näitab ära, milline loom on millise teise looma sugulane.
:Linné arvas, et sellise süsteemi loomine aitab meil paremini aru saada jumala plaanidest eluslooduse loomisel, kuid tegelikult näitas tema loodud süsteem järgnevatele teadlaste põlvkondadele kätte hoopis teise suure loomismehhanismi töö tulemuse.
* [[Evolutsioon]]. See [[mehhanism]] ei ole [[eesmärgipärasus|eesmärgipärane]] ega kellegi juhitud, kuid oma pimedas ekslemises, [[katse-eksituse meetod]]il, on see viinud kõige selle ilusa, hea ja loova tekkimiseni, mida me maailmas näeme.
* "Pole olemas suuremat botaanikut või zooloogi kui mina!" kirjutas Linné [[tagasihoidlikkus|tagasihoidlikult]] enda kohta.
:Eks tal ole õigus.
* Linné [[süsteem]]is peaks ühte rühma kuuluma kõik need loomad, kes on arenenud ühisest [[eellane|eellasest]]. Me kõik oleme ilmselt kuulnud seda, et [[linnud]] kuuluvad tegelikult [[dinosaurus]]tega ühte gruppi. Tegelikult võibki neid vaadata kui pisikesi lendavaid suliseid dinosauruseid. Lindude ja [[roomaja]]te eristamine eri klassideks on meelevaldne, inimese mugavusel põhinev, mitte bioloogilisi ja süstemaatilisi kriteeriume jälgiv.
* Nii, aga [[inimene]] ja [[kala]]? Me ei saa üle ega ümber tõsiasjast, et kõik [[selgroogsed]] maismaaloomad on arenenud kaladest. Sellistest kaladest, kes ronisid maismaale, hakkasid [[kopsud]]ega hingama ja kasvatasid endale evolutsiooni käigus jäsemed. Järelikult, kui ühte süstemaatilisse gruppi peaksid kuuluma kõik ühise [[esivanem]]a järglased, peaksime ka meie sinuga nentima, et me oleme kalad.
* Suurel [[kalalaev]]al teadustööd tehes pidime ühe saksa teadlase projekti jaoks eraldama soomuslestade organid, et mõõta [[radioaktiivsus]]e taset kala [[kehaosa]]des. Ühte anumasse läksid [[maks]]ad, teise [[sooled]], kolmandasse gonaadid ehk suguorganid ja neljandasse [[aju]]d. Et saada kokku analüüsiks vajalik ajude kogus, mis oli 50 grammi, pidime ära lahkama umbes kolmsada kala.
:Töö lõpus vaatasin hiiglasuurt suguorganite kotti ja imepisikest ajude topsi. "Vaata, kui palju on neil marja ja niiska võrreldes ajudega," ütlesin imestusega mu kõrval seisvale sakslasest tudengipoisile. "Ma tean!" vastas ta naerdes. "''Hashtag [[prioriteet|priorities]]!''"
* Olgu nende kalade prioriteetidega kuidas on, selge on see, et nende [[mitmekesisus]] teeb kaugelt silmad ette nende maismaal elavatele järglastele, [[imetaja]]tele. Kalad on suurepärane ja rikkalik uurimismaterjal, kui tahame mõista evolutsiooni salapäraseid toimemehhanisme ning kohastumusvõimaluste rohkust. Pole üldse häbiasi selliste loomade [[järeltulija]] olla ning nende hulka kuuluda!
** Tuul Sepp, [https://arvamus.postimees.ee/7700679/tuul-sepp-inimene-pole-kala-aga-akki-ikkagi-on "Inimene pole kala. Aga äkki ikkagi on?!"], Postimees, 28. jaanuar 2023
* Ükski [[kodutunne]]t defineeriv [[vajadus]] ei nõua tingimata [[katus]]e ja nelja [[sein]]a olemasolu. Tõepoolest, valdava osa oma evolutsioonilisest ajaloost oleme ju olnud [[nomaad]]id. [[Kodu]] jaoks vajalikud tingimused võis luua ka näiteks [[lõke|lõkketuli]], mis tekitab [[soojus]]t, [[kuivus]]t ja tõrjub kiskjaid. Siiani tunneme samasugust eelajaloolist [[rahulolu]] ja mõnu, istudes hea [[seltskond|seltskonnaga]] [[kamin]]a ääres või lõkketule ümber. Tihtipeale võib see tunduda isegi mõnusam ja hubasem kui istuda üksinda oma [[korter]]is, nii-öelda koopas peidus.
32. rida ⟶ 46. rida:
* Meie kliimavöötmes laulavad pea eranditult vaid [[isased]] [[linnud]] ja peamiselt ajal, mil on vaja märgistada oma [[
:See, et teised isased [[laulja]] territooriumile ei tiku, pole sugugi mitte [[viisakus]]. Pigem on see [[hirm]]. Kujutage ette, et keegi täristab metsatukas [[Automaat (relv)|automaati]]. Väga sinna ei tiku. Automaaditärin on aus signaal selle kohta, et [[mets]]as olijal on vahendid sissetungija eemale tõrjumiseks. Samamoodi peegeldab ka [[linnulaul]] laulja kvaliteeti ning sellest lähtuvalt on laulul kaks peamist ülesannet: avaldada muljet emaslindudele ning tõrjuda eemale konkureerivaid isaseid. Et laul seda [[informatsioon]]i edasi annaks, peab [[laulmine]] olema isaslindudele raske. Sellel peab olema hind, mida suudavad maksta vaid kõige tublimad. Muidu suudaksid kõik sama hästi laulda ning emased ei saaks aru, kes neist kõige tublim on.
* Tuul Sepp, [https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/voitlus-maa-parast/ "Võitlus maa pärast. Territoriaalsete konfliktide evolutsiooniline taust"], Sirp, 15. mai 2015
| |||