Sõber: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
8. rida:
* Mis sõbrad koos meiega ja meie heaks teevad, on samuti läbielatu, sest see tugevdab ja edendab meie [[isiksus]]t. Mis [[vaenlased]] meie vastu ette võtavad, seda ei ela me läbi, me vaid [[kogemus|kogeme]] seda, lükkame selle tagasi ja kaitseme end selle vastu nagu [[külm]]a, [[torm]]i, [[vihm]]a, [[rahe]] või muu välise [[kurjus]]e vastu, mis ei tule ootamatult.
** [[Johann Wolfgang Goethe]], "Aforisme". Valinud ja tõlkinud Mati Hint. [[LR]] 33 1974, lk 32
* Mõistlikul inimesel on vähe sõpru, kuid tobul ei saa neid üldse olla. Viimasel aga on ometi õnn ennast osavamalt nende puudumises petta. (lk 48)
* Tõtt rääkida on märksa raskem oma sõprade kui oma vaenlaste kohta; ja ehk on selleks, et sõbra viga otsekoheselt laita, tarvis rohkem puhast julgust, kui selleks, et astuda vastu vaenlase mõõgale. (lk 63)
** [[Johann Gottfried Seume]], "Apokrüüfid". Tõlkinud Krista Räni. [[Loomingu Raamatukogu]] 13-14 2005
23. rida ⟶ 28. rida:
* Üks sõbra peamisi funktsioone ongi kanda (leebemas ja sümboolsemas vormis) [[karistus]]i, millega me meelsasti nuhtleksime oma vaenlasi, kuid ei suuda!
** [[Aldous Huxley]], "[[Hea uus ilm|Hea uus ilm]]"
* Vaevalt küll sõbrad kunagi ise teavad, mida nad teineteisele on andnud. Seepärast tunneb kumbki end aina teisele võlgu olevat.
** [[Jarno Pennanen]], 1945, tlk Endel Nirk, rmt: "Lahtine laegas", LR 39/1971, lk 46
| |||