Müüt: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
 
23. rida:
* Müüt ei ole algselt ei [[sümbol]]istlik ega [[metafoor]]ne, müüdi tegevustik ei ole selles mõttes üldse retoorilist laadi. Müüt - see on identsuse ja samastumise loogika. /---/ Identsuse [[retoorika]] tuleb hästi ilmsiks näiteks [[rituaal]]setes [[tants]]udes - kui inimene asendas oma rüü [[karu]] omaga, ei sümboliseerinud ega mänginud muistne inimene karu, vaid muutus ise karuks. Sümbolism, nii nagu meie seda mõistame, oli arhailisele [[mõtlemine|mõtlemisele]] võõras. Olla kas inimene või karu, rohkem võimalusi maailmas ei olnud. Läks tõenäoliselt üsna palju [[aeg]]a, enne kui müüt lahjenes sedavõrd, et inimene võis end tunda ''nagu'' karu.
** [[Valdur Mikita]], "Metsik lingvistika", Grenader, 2008, lk 18
 
 
* Me kõik oleme kusagilt omandanud kahtlasevõitu [[mõte|mõtte]], et [[tõde]] on tähtsam kui müüt. Kuid oma sisimas me teame üsna kindlalt, et tegelikult on müüt palju tähtsam. Tõde teadmata suudab inimene kaunis hästi elada, ent kui temalt ära võtta müüt, siis ei ole [[elu]]l enam mingit mõtet.
** Valdur Mikita, "Lingvistiline mets". Välgi metsad, 2013, lk 100
 
 
* Müüdiloome on sotsiaalse konstruktivismi üks vorme, oluline identiteediloomet kujundav süsteem väikerahva jaoks. Meile kuulub õige mitu sotsiaalse konstruktivismi tippmarki ([[ärkamisaeg]], "[[Kalevipoeg]]", [[e-riik]] jne): uue maailma ehitamine võtab meil aega umbes paarkümmend aastat. Siis on uus rehemaja valmis ja rahvas võib sisse kolida.
** Valdur Mikita, "Lindvistika". Välgi metsad, 2015, lk 23
 
 
* Sümboolse [[mäng]]u või [[rituaal]]i kaudu antakse mingis (näiteks etniliste [[eestlased|eestlaste]]) grupis sageli vastuseid eksistentsiaalsetele küsimustele, neid korratakse, kuni [[ideoloogia]] on pähe jäänud. [[Laulupeod]], mida on käsitletud eestlaste [[identiteet|identiteedi]] kandjana, ongi just millegi seesuguse näide. Eestlastele on laulupidu oma korduvate laulude ja [[tseremoonia]]tega sotsiaalne praktika, mis kinnistab rahvuslikku müüti. Kuna müüt on olemuselt sakraalne, meenutab laulupidu [[religioon|religioosset]] riitust. Nii on võrreldud laulupidu ka luterliku koguduselauluga ning vaadeldud laulupeoliikumist kui eestlaste religiooni.
** [[Pille-Riin Larm]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/kirjanduskaanon-laulupeo-tuules/ "Kirjanduskaanon laulupeo tuules"], Sirp, 19.06.2014