Palk: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
10. rida:
 
==Proosa==
* Vastavalt üldtuntud majandusseadustele tekib töö käigus [[lisaväärtus]]. Palgana saad sa kätte osa, tihti vaid tühise osa sellest lisaväärtusest. Niisiis sa sisuliselt annad raha, mitte ei saa. Sa teed teistele raha ja raha ongi see, mis on nende teiste käes. "Põhk", "kõrred", "puru", kui kasutada Liz Franzi põllumajanduslikke (ikkagi maatüdruk!) eufemisme. Raha on vihm, mis sajab rikka põllule, aga vaese põllule ei saja. Raha on vabadus. (lk 341)
** [[Emil Tode]], "Raadio". EKSA 2002
 
* "Aga sina, Catherine?" küsis François. "Kas sina oled ka [[võlausaldaja]]? Kas sulle on palk välja makstud?"
 
:"Mina - võlausaldaja!" ütles Catherine ja tema halisev hääl kõlas äkki nagu härjamöire. "Mitte eluilmas, eluilmaski! Kas mulle on palk välja makstud või mitte, see pole kellegi asi!"
* Ma pole iial muretsenud palga pärast, nii et see pole kunagi olnud minu jaoks teema. Mõnede kolleegide jaoks, kel on suur [[perekond]], ja kõigile teistele on see tähtis teema.
:"Jumal tänatud, Catherine, see on sul üks ilus ütlemine!" sõnas François. (lk 176)
** [[Elinor Ostrom]], intervjuu: [https://www.annualreviews.org/userimages/contenteditor/1326999553977/elinorostromtranscript.pdf "An Interview with Elinor Ostrom"] Annual Reviews Conversations, 2010
* [[George Sand]], "Leidlaps François", rmt: "Kuradimülgas. Leidlaps François", tõlkinudtlk [[Tatjana Hallap]], 1997, lk 90-215
 
 
* Eestis on ikka veel levinud arusaam, et [[palgalõhe]] väheneb loomuliku [[areng]]u najal niikuinii ja mingit sekkumist ei ole vaja. [[Ebavõrdsus]]e jätkumist ei saa lubada ning vaikselt loota, et sooline palgalõhe kaob iseenesest või [[vaba turg|vaba turu]] toimimise tulemusena. Nii nagu vaba turg lubab "orjapidamist", pigistab [[turg]] silma kinni ka ebavõrdse palga maksmise ees.
** [[Riina Sikkut]], [https://www.err.ee/1097908/riina-sikkut-palgalohe-ja-maasikad "Palgalõhe ja maasikad"] ERR, 04.06.2020
 
 
25. rida ⟶ 20. rida:
:Ega ta firmat süüdistanud, mis sinna parata sai, et vabu kortereid ei olnud. Ja tema pärast ei tasunud muidugi lehes kuulutada, tema sai tagasihoidlikku palka, firma ei saanud ju vastutada tema maksevõime eest.
:Ta oli siin töötanud juba üle seitsme aasta, aga see ei tähendanud midagi. Inimeste [[võrdsus]] ei ole tõsi, ka siin mitte. See oli lihtsalt üks ülespuhutud sõna, kui hakkaks võrdsust nõudma, lastaks töölt kindlasti lahti, pistetaks lõpparve pihku. Siin oli [[kabinet]]te, milles oli erinev [[lõhn]], [[uks]]i, millest mindi sisse erineval viisil, [[kandik]]uid, millel oli erinev toit. [[Direktor]]i jaoks oli [[söökla]] külmkapis [[lõhe]]t, direktori kandik viidi tema kabinetti.
:Nii nähtavasti peabki olema. Kui kõiki koheldaks võrdsetena, kes siis enam viitsiks tööd rügada, püüaks teistest ette jõuda? Aga kõikide puhul [[püüdmine]] ei aidanud, eriti mitte naiste puhul. Temagi on siin juba seitse aastat sama töö peal, samal positsioonil, palk oli aastate jooksul tsipake nagu tõusnud, aga sellest jagus ikka vähemaks ja vähemaks. (lk 11)
* [[Eeva Tikka]], "Tundruhunt", tlk Luule Sirp, 1981, lk 11
 
 
* Vastavalt üldtuntud majandusseadustele tekib töö käigus [[lisaväärtus]]. Palgana saad sa kätte osa, tihti vaid tühise osa sellest lisaväärtusest. Niisiis sa sisuliselt annad raha, mitte ei saa. Sa teed teistele raha ja raha ongi see, mis on nende teiste käes. "Põhk", "kõrred", "puru", kui kasutada Liz Franzi põllumajanduslikke (ikkagi maatüdruk!) eufemisme. Raha on vihm, mis sajab rikka põllule, aga vaese põllule ei saja. Raha on vabadus. (lk 341)
* "Aga sina, Catherine?" küsis François. "Kas sina oled ka [[võlausaldaja]]? Kas sulle on palk välja makstud?"
** [[Emil Tode]], "Raadio". EKSA 2002, lk 341
:"Mina - võlausaldaja!" ütles Catherine ja tema halisev hääl kõlas äkki nagu härjamöire. "Mitte eluilmas, eluilmaski! Kas mulle on palk välja makstud või mitte, see pole kellegi asi!"
 
:"Jumal tänatud, Catherine, see on sul üks ilus ütlemine!" sõnas François. (lk 176)
 
* [[George Sand]], "Leidlaps François", rmt: "Kuradimülgas. Leidlaps François", tõlkinud [[Tatjana Hallap]], 1997, lk 90-215
* Ma pole iial muretsenud palga pärast, nii et see pole kunagi olnud minu jaoks teema. Mõnede kolleegide jaoks, kel on suur [[perekond]], ja kõigile teistele on see tähtis teema.
** [[Elinor Ostrom]], intervjuu: [https://www.annualreviews.org/userimages/contenteditor/1326999553977/elinorostromtranscript.pdf "An Interview with Elinor Ostrom"] Annual Reviews Conversations, 2010
 
 
* Venemaal on raha lõhn selge ja ühemõtteline: väike palk lehkab higi, viletsuse ning lootusetuse järele, suurel rahal aga on küljes tugev pettuse, kriminaalkuritegude, omastamise, pistiseandmise ja inimpõlguse hais. Venemaal ei saa suur raha põhimõtteliselt puhas olla, selles ei kahtle seal keegi.
** [[Mihhail Šiškin]], "Sõda või rahu", tlk Tiiu Relve ja Krista Räni, [[LR]] 35-37 2022, lk 84
 
 
* Eestis on ikka veel levinud arusaam, et [[palgalõhe]] väheneb loomuliku [[areng]]u najal niikuinii ja mingit sekkumist ei ole vaja. [[Ebavõrdsus]]e jätkumist ei saa lubada ning vaikselt loota, et sooline palgalõhe kaob iseenesest või [[vaba turg|vaba turu]] toimimise tulemusena. Nii nagu vaba turg lubab "orjapidamist", pigistab [[turg]] silma kinni ka ebavõrdse palga maksmise ees.
** [[Riina Sikkut]], [https://www.err.ee/1097908/riina-sikkut-palgalohe-ja-maasikad "Palgalõhe ja maasikad"] ERR, 04.06.2020
 
==Vanasõnad==