Unustamine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
15. rida:
* Looja on mulle andnud hea [[mälu]]. Ja kuigi paljud [[mälestus]]ed on saanud mu hingele [[piits]]aks, ei tahaks ma midagi olla unustanud. See on ju minu [[elu]]. Ja mis olen unustanud, seda ma polegi nagu elanud. See oli siis nagu [[Unenägu|uni]], mis ärgates kohe ununes.
** [[Alma Teder]], "Elu õpilane", 1. osa, 1995, lk 4
* Kui sul on hea mälu, võid unustada paljusid asju. (lk 10)
* Kuidas harjutada mälu, et see oskaks unustada. (lk 12)
* Kes sünnib klassikuks, see ei sure. Ta vaid unustatakse. (lk 34)
* Inimeste meelespidamisele ei maksa loota. Paraku ka unustamisele mitte. (lk 41)
** [[Stanisław Jerzy Lec]], "Sugemata mõtted", tlk [[Aleksander Kurtna]] ja [[Arvo Valton]], [[Loomingu Raamatukogu]] 48/1977
29. rida ⟶ 36. rida:
* Ema ütles mul targalt: "Kui sa kord juba [[abielu]]s oled, avastad, et parim, mis sa võid teha, on hoolitseda laste eest ning korraldada peoõhtuid. Tee inimestele head, toida neid, räägi nendega, hoia neid soojas. Kõik muu unusta." Ta mõtles selle all armastust, seda, et armastus tuli unustada. Ema püüdis mind aidata vabaneda [[ängistus]]est, mida tundsin abielule mõeldes. Mul oli aeg abielluda, tema rääkis mulle sellest, millele tuli mõelda ja mis tuli unustada. (lk 20)
** [[Joyce Carol Oates]], "Ma olin armunud", tõlkinud Kersti Tigane, rmt: "Neli suve", tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 9-26
* Unustamine on sulle enesele kaalutu, aga sinu lähedasi võib see üsna rängalt rõhuda. (lk 65)
* Pead jõudma küllaldase unustuse astmeni, et tegelda oma mälestustega. (lk 153)
* Õpi kaotama ja unustama! Vähemalt sama hoolikalt, kui oled õppinud võitma ja meeles pidama. (lk 153)
** [[Arvo Valton]], "Vabaduse kütkes", 1993
| |||