Surematus: erinevus redaktsioonide vahel

* Inimesi tuleks niisuguste asjade eest hoiatada. Neile teatada, et surematuski on surelik, et see võib surra, et nii on juhtunud ja et nii juhtub veel. Et ta ei anna endast iial märku iseendana, et ta on absoluutselt kahepalgeline. Et ta ei eksisteeri iial üksikasjas, ainult põhimõttes. Et teatud inimesed võivad tema [[kohalolu]] endas peita, tingimusel, et neil endil sellest aimu pole. Nii nagu jälle teised võivad tema kohalolu nendes inimestes ilmsiks leha.teha, samal tingimusel, kui ei tea, et võivad. Et niikaua ongi elu surematu, kui teda elatakse, kuni ta on elus. Et surematuse küsimus ei seisne aja pikkuses või lühiduses, et see ei seisne surematuses, et seisneb hoopis muus, mis on veel tundmatu. Et on ühtviisi vale öelda, et ta on [[algus]]e ja [[lõpp|lõputa]], kui öelda, et ta algab ja ja lõpeb vaimu eluga, sest on tal ju osa vaimus ja tuule jälitustees. Vaadake kõrbete surnud [[liiv]]u, laste surnukehi: sealt ei lähe surematus läbi, ta peatub ja teeb ringi.