Puuvili: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
12. rida:
* [Mr Lennox:] “Pole suuremat [[nauding]]ut kui suruda hambad krõmpsuvasse, mahlasesse, lõhnavasse, päikesesooja puuvilja. Halb on ainult see, et herilased on hirmus jultunud ja ründavad keset kõige suuremat naudingut.”
** [[Elizabeth Gaskell]], "Põhi ja lõuna" I
18. rida:
:Ei, vastas mrs. Ramsay, ta ei taha pirni. Ta oli puuviljavaagnat tõepoolest (ise seda tajumata) kadedalt valvanud, lootes, et keegi seda ei puuduta. Tema [[pilk]] oli rännanud viljade kumeruste ja varjude vahel sinna-tänna, libisedes üle [[viinamarjad]]e lopsaka purpuri, siis üle merikarbi sarvse ääre, kõrvutades kollast ja punast, looklevaid ja ümaraid vorme, teadmata, miks ta seda teeb, või miks teda igal vaatamisel valdab üha sügavam rahu; kuni, oh kui kahju, et nad seda pidid tegema — üks [[käsi]] sirutus, võttis pirni ja rikkus kõik.
* [[Virginia Woolf]], "Tuletorni juurde", tlk Malle Talvet ja Jaak Rähesoo, LR 5-7 1983, lk 79
* Puuviljade kohta tegin rea [[avastus]]i. Näiteks olin alati arvanud, et [[ananass]]id ripuvad graatsiliselt puu otsas. Olin üllatunud, leides, et tohutu väli, mida olin pidanud [[põld|kapsapõlluks]], oli tegelikult hoopis täis ananasse. Omamoodi valmistas see mulle päris pettumuse. Niisuguse mahlase puuvilja jaoks näis see kasvamisviis väga proosaline. ▼
** [[Agatha Christie]], "Minu elu lugu". Tõlkinud Laine Hone. Sinisukk, 1996, lk 328▼
* Ka unistustest võib valmistada [[moos]]i. Kuid tuleb lisada puuvilja ja [[suhkur|suhkrut]].
** [[Stanisław Jerzy Lec]], "Sugemata mõtted"
* Ta nimi oli Benjamin Driscoll ja ta oli kolmekümne ühe aastane. Ta unistas sellest, et Marss muutuks [[roheline|roheliseks]] ja kõrgeks [[puu]]de ja lehestiku tõttu, iga aastaajaga ikka kõrgemaks, et oleks puid, mis jahutaksid linnu tulikuumal suvel, puid, mis hoiaksid kinni talvetuuli. Üks puu suudab palju ära teha: lisada värvi, pakkuda [[vari|varju]], pillata puuvilju või saada laste mänguplatsiks, olla terve taevamaailm, kus ronida ja rippuda; [[toit|toidu]] ja mõnude arhitektuur - see oli puu. Aga ennekõike puhastaksid puud jäist [[õhk]]u kopsude jaoks ja [[kõrv]]u kostaks õrn sahin, kui lamad öösiti oma lumi[[valge]]s [[voodi]]s ja see uinutab su [[uni|magama]].
** [[Ray Bradbury]], "[[Marsi kroonikad]]", "Detsember 2001: Roheline hommik"
* Wipulasara pakub meile tseilonipärast [[hommikueine]]t, mis on serveeritud madalale lauakesele. Joome teed kookosõiemeega, sööme võiga kaetud plaatleiba ja värskendame end suurepärase [[puuvili|puuviljaga]], mis valmib Tseiloni taeva päikese all: magusad ja mahlakad, kollase viljalihaga [[ananass]]id, pähklimaitsega [[banaan]]id ja kahvatu<!--//-->oranžid, suurte ploomide kujulised mangod, mille maitse meenutab maasikat, ananassi, üleküpsenud [[virsik]]ut ja — petrooleumi ning mida ma kõigile teistele puuviljadele eelistan. Peale selle on siin veel mingi kookosest valmistatud omapärase maitsega meeleib ja hulk [[vürts]]e, mis annavad pärast sööki suule meeldiva lõhna.
** [[Ursula Ullrich|Ursula]] ja Wolfgang Ullrich, "Džungel tulevikuta?", tlk R. Aro, 1973, lk 23-24
▲* Puuviljade kohta tegin rea [[avastus]]i. Näiteks olin alati arvanud, et [[ananass]]id ripuvad graatsiliselt puu otsas. Olin üllatunud, leides, et tohutu väli, mida olin pidanud [[põld|kapsapõlluks]], oli tegelikult hoopis täis ananasse. Omamoodi valmistas see mulle päris pettumuse. Niisuguse mahlase puuvilja jaoks näis see kasvamisviis väga proosaline.
* Toitu loob taimede ja loomade suguelu ja meis tekitab see himurust. Õuna või virsikut süües sööme puuvilja platsentat.
** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu"
* Peagi tulid teenijad sooja- ja külmaveekannudega ning puuvilja ja [[juust]]u täis vaagnaga. Manitsedes ennast, et need "teenijad" võivad olla parema päritoluga kui mina ise, kohtlesin ma neid suure viisakusega ning mõtlesin hiljem endamisi, kas polegi see mitte [[harmoonia|harmoonilise]] [[majapidamine|majapidamise]] [[saladus]], et nii teenijat kui kuningat koheldakse võrdse viisakusega.
** [[Robin Hobb]], "Salamõrtsuka õpilane"
{{Vikipeedia}}
| |||