Ema: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
16. rida:
* Kui ma esimest korda nägin seda kõhna naist, kes käis <!--//-->pisut ettepoole kõveras, nagu kannaks ta mõnd nägematut koormat õlgadel, kelle kitsas, päevitunud [[nägu]] oli nagu kokku vajunud kõrgeseljaliseks ninaks ja kelle vesihallid [[silm]]ad vaatasid aralt ja kitsad kahvatud huuled olid nagu kõverdunud alalisest nutust, ei tundnudki ma suurt pettumust, et mu tõeline ema kujutletuga põrmugi ei sarnane.
** [[Alma Teder]], "Elu õpilane", 1. osa, 1995, lk 14-15
 
 
* Ta oli oma põrnitseva pilgu ja härjahäälega alati kohal, korraldas meie elu, õpetas asjade eest õiget hinda maksma, hoidis meil kõigil valvsalt silma peal ja jutustas emale
kõigest, mida ema tema arvates pidi teadma. Nagu suur pruun rohmakas [[ingel]] hoolitses ta meie kõigi justkui natuke arutute laste eest. Meie ema ta lihtsalt jumaldas ja laulis talle kõikjal valjul häälel [[kiitus]]t, pannes ema [[piinlikkus]]t tundma.
:"Te peaksite ikka mõtlema, niis teie teevad," rääkis ta meile tõsise näoga. "Me ei taha ju ema pahandama."
:"Mille hea pärast, Spiro?" vaidles Larry hästi teeseldud [[imestus]]ega vastu. "Ta pole meie heaks midagi teinud... miks siis meie peaksime temast hoolima?"
:"Jumaluke, master Larry, ärge ometi niimoodi {{Sõrendus|naljatavad}}!" ahastas Spiro.
:"Tal on täiesti õigus, Spiro," kinnitas Leslie surmtõsiselt. "Teate, ta pole tõesti suurem asi ema."
:"Ärge rääkivad nii, {{Sõrendus|ärge rääkivad nii}}!" möirgas Spiro. "Jumala ausõna, kui minul oleks niisugune ema, ma põlvedaks ta ees iga hommik ja suudleks ta jalad."
* [[Gerald Durrell]], "Minu pere ja muud loomad", tlk [[Piret Saluri]] ja [[Rein Saluri]], 2007, lk 36
 
 
* Ema oli sale ja pehme, kullakarva [[juuksed]] palmikuina ümber pea nagu [[tiaara]] ja [[silm]]ad varjus voolava sügava jaheda kanalivee värvi, peaaegu punakasvioletsed, neisse kinni jäänud merevaigutäpikestega. Ta silmades võisite näha ta [[mõte|mõtteid]] ringi ujumas nagu kalu - mõned heledad, mõned tumedad, mõned kiired, väledad, mõned aeglased ja kerged, ja mõnikord, nagu siis, kui ta vaatas sinna, kus asus Maa, oli neis ainult [[värv]] ja muud ei midagi. Ta istus paadininas, üks käsi puhkas paadiserval, teine ta tumesiniste pükste süles, ja seal, kus ta [[pluus]] avanes nagu valge lill, oli näha kriipsuke päikesest pruunistunud pehmet [[kael]]a.
: Ta vaatas kogu aeg ettepoole, et näha, mis seal on, ja kuna ta ei näinud küllalt selgesti, vaatas ta tagasi oma [[abikaasa]] poole, ja nägi läbi tema silmade, niisiis peegeldunult, seda, mis oli ees, ja et mees lisas sellele [[peegeldus]]ele osa enesest, kindlameelse vankumatuse, siis naise [[nägu]] lõõgastus nõusolevalt ja ta pöördus tagasi, teades äkki, mida otsida. (lk 184)
* [[Ray Bradbury]], "[[Marsi kroonikad]]", tlk [[Linda Ariva]], ptk "Oktoober 2026: Miljoniaastane piknik", 1974, lk 184
 
 
Pärit leheküljelt "https://et.wikiquote.org/wiki/Ema"