Rasmus, Pontus ja Lontu: erinevus redaktsioonide vahel

"Emaga oli imelik lugu. Väljast paistis ta nii leebe ja lahke, aga sisimas oli kindlameelne nagu väejuht, seda ütles isa ikka. "Jääb igal juhul nii, nagu ema ütles," kinnitas ta iga kord, "ja nõnda ongi parem. Tema üksi suudab valitseda ühe rumala politseiniku, kahe kasvatamata jõnglase ja väikese jonnaka koera üle, ilma et need kõik seda ise märkaksid."" - 2. ptk

 

 

" "Täpselt nii ma ülemkonstaablile viimati ütlesingi. "Kanaarilinnud ja joodkud. See on lausa Scotland Yard," ütlesin ma." " - 2. ptk

"Kuid Jan oli tahtnud näha joogikannu ja Trips oli läinud temaga kaasa sinna väikesesse tuppa ning seda näidanud ja siis oli ta... oo, milline jõhkard! "Kas ta tegi joogikannu katki?" küsis Rasmus. "Jäta oma jauramine joogikannu ümber!" sõnas Trips. "Ta suudles mind, vaat mis ta tegi." "Jäle!" ütles Rasmus, ja ta mõtles seda tõsiselt." - 4. ptk

 

 

"Nüüd Lontu solvus. Ta solvus hingepõhjani. Ta seisis vaikselt ja ainult jälgis oma peremeest, pilgus kogu maailma etteheide. Ent eeskojas oli pime ja pimedas paistab vaene väike koer üksnes tumeda kompsuna kojapõrandal. Keegi ei pane tähele, mida ta püüab pilguga öelda." - 5. ptk

 

"Räägitakse, et too von Rencken olevat kena inimene. Aga kui sa tema juurde aknast sisse ronid, pealegi keset ööd, ja siis talle silma vaatad, ei või hoopiski teada kui kena ta just on." - 5. ptk