Madlike: erinevus redaktsioonide vahel

Astrid Lindgreni jutustus
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Ulv795 (arutelu | kaastöö)
Uus lehekülg: '* „Ta tahaks nii väga olla hea ja kuulekas, seepärast on lihtsalt kahju, et see ei kipu alati õnnestuma.“ * „Mõistagi oleks parem, kui neil ei tuleks üldse kunagi sin...'
(Erinevus puudub)

Redaktsioon: 22. aprill 2012, kell 19:59

  • „Ta tahaks nii väga olla hea ja kuulekas, seepärast on lihtsalt kahju, et see ei kipu alati õnnestuma.“
  • „Mõistagi oleks parem, kui neil ei tuleks üldse kunagi sinna [taevasse] minna, arvab Madlike, sest et neil on koduski nii hea olla. Aga seda ei tihka ta jumalalt paluda, kuna see võiks taevaisa kurvastada.“

"Madlike" on Astrid Lindgreni lasteraamat.

  • „ Jah, on tõesti tore kooli minna, ning juba esimesel päeval lausub Madlike ohates: „Oh, et see jõuluvaheaeg ka tulema peab!““
  • „On päris imelik kohe, et isa, kes ise on sihuke naljamees, võib teha nii igavat ajalehte.“
  • „Madlikesele meeldib, kui Liisbet talle käe peale heidab. Siis on tal niisugune tunne, nagu oleks tema ise juba päris suur ja Liisbet alles pisike, on kuidagi väga soe tunne.“
  • „Madlike tahaks meeleldi teada, kas ka tema on nägelik, aga minna keset ööd kirikuaeda, kus vaimud seisavad tihedalt nagu sparglid peenras – seda ta küll ei taha.“
  • „Õieti meeldib talle igasugune ilm. Enamasti on ilm niisugune, et ta seda üldsegi ei märka, see on lihtsalt olemas. Aga tänast ilma on võimatu mitte märgata. see on ilus, Madlikese meelest niisama ilus nagu on vahel lauluviisid ja sõnad, need teevad sind lahkemaks.“
  • „Üks asi on ometigi, millest ei Liisbet ega Madlike aru ei saa. Miks peab jõululaupäev olema kaks korda nii pikk kui teised päevad?“
  • „ Liinuse Ida on oma majakeses jumalaüksi, tema tüdrukud on kaugel Ameerikas. Ning nüüd seisab Madlike veidi kartlikuna tema esikus – vahest ei ole jõulud Liinuse Ida meelest üldsegi rõõmsad pühad? Kuid tal ei tarvitse karta. Liinusse Ida istub pliidi ees korvtoolis, jalad soojaveepütis, ning näeb üpris rahulolev välja. „Ma ütli, ma ütli, nüüd tean mina ja teavad mu koivad ka, et jõulud on käes. Kolm õnnistatud pikka päeva, kus ma ei liiguta lillegi.““
  • „“On see nüüd mõni mõistlik asi? Teie tirite toitu kohale, niipalju kui vähegi jaksate, mina aga lösutan siin, justkui mõni tobe krahvinna, sulistan jalgupidi vees ja muudkui kühveldan sisse, on see nüüd mõni mõistlik asi?““