Erinevus lehekülje "Eesti vanasõnad" redaktsioonide vahel

Taastati redaktsioon 11646
(Taastati redaktsioon 11646)
 
==E==
* Ega amet leiba küsi.
*Ela õppimise tarvis ja õpi elamise tarvis.
* Ega kott korda ei vahi, kui meest ennast juures pole.
*Enne mõtle, siis ütle.
* Ela sa kükakil või käpakil, ela kui tahes kehvasti oma kodus — oma päävarju all ikka parem kui teiste kõrval.
* Enam ruumi laias ilmas kui kitsas kehas.
* Enda silmas palki ei näe, teise silmas pindu küll.
* Ennem saab hundist hobune kui karust koduloom.
 
==H==
* Hallpead austa, kulupead kummarda.
* Hea naine võib halvast mehest asja saada, aga hea mees halvast naisest naljalt mitte.
* Hirmul on suured silmad.
* Hobu on loodud töötegijaks, aga mitte vaevanägijaks.
* Hobune ei pese ilmaski, ikke nääb, karu koa ei pese, kõik kardavad.
* Hommik on õhtust targem.
* Hulgusel kodu kõikjal.
* Hundid söönud, lambad terved.
* Enne mõtle, siis ütle.
 
==I==
* Igal oinal oma mihklipäev.
* Igaüks on omast kohast tark.
* Igaüks taht kaua elada, keegi ei taha vanaks saada.
* Ilus ilmale, kuulus kõigile, kodu ei kõlba kuhugi.
* Inimene on kolm korda rumal: esmalt lapsepõlves, siis paari minnes ja lõpuks vanas eas.
* Isaga kaob pool kodu, emaga terve kodu.
* Isä külmä pohjatuuli, emä helejä päiväpaiste.
 
==NJ==
* Jaan viskab kuuma kivi merre, Jaak jahe ja Mihkel külma.
* Neeger (Jan) päevitab.
* Julge hundi rind on rasvane.
* Jänes šampust ei joo.
* Jagajale jäävad näpud.
 
==AK==
* Kassil saba koormaks.
*
* Kes kahju kardab, see kasu ei saa.
* Kes kassi kallistab, selle õue õnnistab.
* Kes oma last armastab, see teda ka karistab.
* Kes see muu koera saba kergitab kui mitte koer ise.
* Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub.
* Kes viimasena naerab, naerab paremini.
* Kingitud hobuse suhu ei vaadata.
* Kinnas kotti, pöial matti.
* Kolm korda kolida on niisamma hää kui üks kord põleda.
* Kured lähvad, kurjad ilmad. Haned lähvad, hallad maas. Luiged lähvad, lumi taga.
* Kus hulkjal penil kodu, hajapenil ase.
* Kus hundist räägid, seal hunt aiataga.
* Kõva peer on pere naer, salasitt toob sekeldusi.
* Küsija suu pihta ei lööda.
* Käbi kännust kaugele ei kuku.
* Kuidas külvad, nõnda lõikad.
* Kuidas küla koerale, nii koer külale.
* Kus suitsu seal tuld.
* Kümme korda mõõda üks kord lõika.
* Kes ei tööta see ei söö!
 
==RL==
* Laida meest, mitte mehe mütsi.
*
* Loodetuul on taevaluud.
* Lõoke toob lõunasooja, pääsuke päevasooja, ööbik öösooja.
 
==1M==
* Maarjapäevast mees lihavaagnale ja härg heinasõimele.
*
* Magavale kassile hiir suhu ei jookse.
* Magusam kui mesi,tugevam kui lõvi.
* Meest sõnast, härga sarvest.
* Mets vaese mehe kasukas.
* Mis hiirtel viga elada kui kassi kodus põle.
* Mis meelelt, see keelelt.
* Mis täna tehtud, see homme hooleta.
* Mölder elab vee ja tuulega.
* Mölder ja kõrtsimees põle ilmaskid ilmarahva meele järgi mette.
* Möldri matt ja kõrtsi mõõt olgu makstud.
 
==N==
* Nagu ema, nõnda ka tütar.
* Narri meest, aga mitte mehe mütsi.
* Naine mehe abi, mees naise tugi.
* Nimi ei riku meest.
 
==O==
* Odav kala, lahja leem.
* Olgu aed nii suur kui ta on, mulk ikka üks.
* On kolm lolli: kalamees, jahimees ja koduväimees, sest nad lähevad kodust välja ja ei tea, kas midagi saavad.
* Ostad hobuse, saad hoole; võtad naise, saad mure.
* Oma maa maasikas, võõras maa mustikas.
 
==P==
* Paha siga, mitu viga: küll kärss kärnas, küll maa külmand.
* Parem istu linaharja otsa kui koduväime koha pääl.
* Parem pool muna kui tühi koor.
* Parem üks varblane pihus kui kümme tuvi katusel.
 
==R==
* Ree ja ratta surm on ikka tee pääl.
*.
* Rikkast perest osta hobune, vaesest vallast võta naine.
* Räägi sa midagi naisele või pane plakat välja, see üsna üks.
* Rikkad ei räägi kunagi rahast neamad mõtlevad rahast kui pahast.
 
* Suur tükk ajab suu lõhki.
* Salajutt läeb haisema.
*Söö mis küps, aga räägi, mis tõsi.
*Suu ees sula sõber, selja taga kõrilõikaja.
*Sõber aitab sõpra, Jumal kõiki.
*Sõber, kui laenad, vaenlane, kui kätte küsid.
*Sõber koorib sõbra (naabri) püksid.
*Sõbrale laenad, vaenlaselt nõuad.
*Sõber muretseb sõbra eest, Jumal kõikide eest.
*Sõber sõbraks, (aga) kaup kaubaks.
*Sõber vesi niisama kui vaenlase mesi.
*Sõpra tuntakse hädaajal.
*Sõber sülitab sõbra tasku
*Sitast saia ei tee, aga Jani teeb.
 
==T==
* Tõnisepäeval murtakse talve selg.
* Tänasida toimetusi ära viska homse varna.
* Tühi kott ei seisa püsti.
* Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal.
 
==U==
* Ussimaarjapäevast pidi uss mätast hammustama.
 
==V==
* Valel on lühikesed jalad.
* Varas jätab varna seina, tuli ei jäta midagi.
* Volbripäävast on hobose kaeravooder metsas.
* V.
* Võlg on võõra oma.
* Vihma käest räästa alla.
==Õ==
* Õdagune uhetu om paremp ku hummugune mõstu.
* Õlu peab nii rammus olema, et kass võib poegadega peal istuda.
*
 
* Õnnetus ei hüüa tulles.
* Õige sõber kaalub enam kui kuld.
 
==Ä==
* Ära taha uhke olla, parem taha puhas olla.
*
* Ära hõiska enne õhtut
 
==Ö==
* Ööbik laulab öölaulu, kuldnokk laulab koidulaulu, lõoke laulab lõunalaulu.
*
* Ööl on üheksa poega.
 
==Ü==
* Üheksa ametit, kümnes nälg.
* Ütessä süüki anna-ai tuud hobõsõllõ tagasi, mia üte söögiga võlgu jääs.
* Lubeta ühe korra, saab 1x perse. Lubeta kaks korda, saab terve küla nikutud.
* Ülle on wett
 
==Vaata ka==
* [[Hiiu vanasõnad]]
* [[Tartu vanasõnad]]
* [[456 vanasõnad]]
 
==Välislingid==
Anonüümne kasutaja