Francis Bacon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
6. rida:
'''<big>Francis Bacon</big>''', esimene St Albansi vikont, Verulami parun (22. või 21. jaanuar 1561 – 9. aprill 1626) oli Inglise filosoof, riigimees ja esseist.
* [[Inimene]], keda paljud kardavad, peab kartma paljusid.
* Teadmised on [[võim]].
* Makstes vaenlasele kätte, olete võrdsed; kättemaksust loobudes, olete temast üle.
* Vaikimine on rumalate voorus.
* Lootus on hea hommikusöögiks aga kehva õhtusöögiks...
* Halvim üksindus on olla ilma tõelisest sõprusest.
* Need on kehvad avastajad, kes arvavad, et kui nad näevad
* Miski ei ole riigile ohtlikum olukorrast, kus kavalad saavad esineda tarkadena.
* Rahva geenius, vaim ja iseloom avalduvad tema vanasõnades.
* Nii [[surm]] kui ka [[sünd]] on loomulikud, aga väetile vastsündinule on vaevalised nii üks kui teine.
** Essee “Of Death”
* Kättemaks juubeldab surma üle; [[armastus]] ei pea surma millekski; au vaatab surma poole igatsevalt, kurbus põgeneb surma juurde.
** Essee “Of Death”
* Inimesed kardavad surma nagu lapsed pimedat tuba; jutud suurendavad laste loomulikku
** Essee “Of Death”
* Võimatu on üheaegselt armastada ja olla kaine mõistusega.
31. rida:
* Lugemine teeb inimese täisväärtuslikuks, arvamustevahetus kärmeks ja kirjutamine täpseks.
** Essee “Õpingutest”, 1597
* Noored pigem leiutavad, kui otsustavad, pigem mõistavad hukka, kui annavad nõu ning pigem alustavad midagi uut, kui jätkavad [[vana]].
** “Of Youth and Age”, 1625
* Me mõtleme oma loomuse kohaselt, räägime vastavalt reeglitele, tegutseme tavade järgi.
41. rida:
* Mõnda raamatut tuleb maitsta, mõni tervelt alla neelata, vaid vähesed tasub peeneks närida ja ära seedida; teisisõnu, ühtedest raamatutest tuleb lugeda vaid katkendeid, teisi pealiskaudselt lehitseda ja kolmandad, need vähesed, tervikuna hoolikalt ja tähelepanelikult läbi lugeda. Mõnda raamatut võib lasta ka kellelgi teisel lugeda või sellest väljavõtteid teha.
** Essee “Õpingutest”, 1597
* Kõige levinum põhjus, miks inimesed vallaliseks jäävad, on [[Vabadus]]; iseäranis teatud enesekesksete veidrike puhul, kes muutuvad valvsaks iga piirangu suhtes, kuni selleni välja, et peavad võid ja sokihoidjaidki ahelateks ja jalaraudadeks.
** Essee “Of Marriage and Single Life”, 1623
* Aastatelt noore mehe iga võib osutuda üsna soliidseks, kui vanust mõõta tundides. Ent seda juhtub vaid siis, kui aega pole raisatud, ehk teisisõnu: harva.
49. rida:
* Miski pole hirmsam, kui hirm ise.
* Heategudega ei saa lialdada.
* [[Kadedus]] ei tunne puhkepäeva.
* [[Aeg]] on kõige suurem uuendaja ja leiutaja.
* Arutluskäik üksi pole uue avastuse tegemiseks piisav, sest looduse keerukus on kordi suurem kui arutluse keerukus.
* Ma ei usu, et ükski inimene kardab surma, pigem surmahoopi.
| |||