Konstantin Päts: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Estopedist1 (arutelu | kaastöö)
vt arutelu: Eemaldatud muudatus 15070, mille tegi 37.157.102.221 (arutelu)
Märgis: Eemaldamine
Risto hot sir (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
'''Konstantin Päts''' (23. veebruar 1874 – 18. jaanuar 1956) oli [[Eesti]] Vabariigi riigitegelane, riigivanem ja esimene president.
 
* Kommunistidega mitte mingisugust kompromissi, mitte mingisuguseid läbirääkimisi! Vägivallakandjatele relvadega vastu! Vaba Eesti rahva ja püha kodumaa kaitseks kõik mehed välja!
7. rida:
**Ajutise Valitsuse istungil Vabadussõja ajal 1919. aasta jaanuaris
 
*On minul väikene ja armas kohakene siin linna külje all, soo ja liivaküngaste vahel. Tuiskliiva seljandikul, männi jändrikutega segi kasvavad seal mõnikümmend tamme. Nad on võõrale pinnale sattunud, valge liiv toidab vaevalt mända, kuid tamme toiduks on seal kehv laud kaetud. Tammele omase sitkusega ei jäta need liivakingu võõraslapsed[[võõras]][[lapsed]] [[oma]] [[elu]] eest võitlemata. Vaevalt tollipikkused kasvud suudavad nad ladvast välja rõhuda, oksad ronivad neil mööda maad, kuid tüvi on kõva ja oksad paindumata. Mõne tõru kannavad nad ka. Ja igal sügisel[[sügis]]el puistavad nad oma lehed pinnale, väetades ja mullapinda tekitades, millest nende juured suurt küll veel ei suuda leida, kuid mis järeltulevale põlvele kindlama püsipaiga loob. See tamme sugu võitleb, kiratseb, kuid ta ei kao.
**Kolmandal põllumeeste kongressil, 4. märtsil 1923
 
*Põllumehed ei ole ettevõtjad ega kasusaajad. [[Maa]] juures nad rahuldavad oma loomistungi. Me võitleme maaga ja loome sealt, mis võimalik. See annab põllumehele õiget rõõmu. Põllumees ei taha välist abi. Ta tahab ise olla looja vaim. Enesest midagi anda. See ühine loomisetung teeb meid tugevaks ja võitmatuks. Meid ei purusta mingi [[võim]], sest aated on võitmatud.
**Üheksandal põllumeeste kongressil, 18. veebruaril 1934
 
*Meie võidame kõik raskused, kui meie loome asutusi, aga mitte inimesi omale ebajumalateks ja käskijateks ei sea! Kutseline organiseerimine peab andma seda, et [[inimene]] ei lähe parteide ette kummardama. Siis ei ole tarvis põllumeestel joosta erakondade ette, vaid põllumees seisab oma organisatsioonis, käsitööline omas, kaupmees oma organisatsioonis. Ja need kõik peavad tundma, et nad on üks suur pere ja nad peavad tundma, et nad võivad elada ainult siis, kui neil on ühine katus. Nad ei tohi olla nii seatud, et ühed on väljas räästa all ja teised kuivas, katuse all, vaid nad peavad selle ühise suure katuse all olema üheõiguslikud, nad peavad olema nii seatud, et riigivõim nendega arvestada võib.
**Riigi- ja omavalitsusjuhtide koosolekul, 17. jaanuaril 1935
 
26. rida:
 
*Meie võime nüüd tähele panna, et kõigis riikides on arusaamisele tuldud, et tuleb minevikust õppida. Ja meie näeme, et keskajal, kus seltskond ei olnud jõuetu ja kus seltskond oli organiseeritud tsunftide, seisuste jne. näol, siis näeme, et sel ajal, kui meie linn 20 korda väiksem oli kui praegu, organiseeritud seltskonna poolt suuri avalikke hooneid ehitati ja linn oma seltskondlikus korralduses võis suuri asju korda saata.
**Kaupmeeskonna esindajate vastuvõtul Kadrioru lossis 6. veebruaril 1936
 
*Rahvahääletuse tagajärgedest selgub kõigepealt, et meie rahvas tahab kindlasti demokraatlikule korrale ustavaks jääda ja et ta on nõus selle kriisi lahendamise viisiga, millega tema poole pöörati.
36. rida:
**Kaarmas, 21. augustil 1939
 
*Aga ega [[riik]] ei olene ainult ühest inimesest. Need riigid, kus üks inimene on riigi eesotsas tegev ja kogu valitsemine koondub ühe isiku kätte, kus kõik ainult temast ära ripub, võivad rasketele hädaohtudele minna. Kui kõik on harjunud ühe inimese peale lootma, siis jäädakse loiuks.
 
Kui meie elus olid mõni [[aeg]] tagasi rasked katsumuse ajad, siis teie võisite tähele panna, et meie katsumisaegadest kiiresti üle saime.
 
Teadsin, et mina [[noor]] [[mees]] enam ei ole. Ja kui minul oleks tulnud siis elust lahkuda, kes seda tööd siis oleks edasi jätkanud, kui ei oleks olnud asutusi ja vastavaid põhialuseid, mida mööda meie riiklikku elu tuli edasi viia. Nüüd on meil oma kindlad põhialused vastavate asutustega ja kuigi mina peaksin nüüd oma silmad[[silm]]ad kinni panema, siis leidub rahva seas ka inimesi, kes seda tööd nende asutuste kaudu ja korra alusel edasi jätkavad.
**Kuremaal, 4. septembril 1939
 
*Kui meie täna siin kokku oleme tulnud ja vaatame ning näeme siin oma noormehi valmis riigi kaitseks, siis tunnevad kõik vanemad inimesed oma südametes kaastunnet. Meie ei julge, ei tea öelda, kuhu välja viib see hirmus[[hirm]]us võitlus, mis on praegu maad võtmas.
**24. veebruaril 1940