Liblikapüüdja: erinevus redaktsioonide vahel

'''"Liblikapüüdja"''' (The Collector, 1963) on [[John Fowles|John Fowles'i]] romaan. "Liblikapüüdja" räägib seltsimatust mehest-liblikapüüdjast, kes röövib kunstitudengist neiu ja hakkab teda [[oma]] üksildases maamajas kinni hoidma kui oma kollektsiooni kõige kaunimat, haruldasemat eksemplari. Romaanis käsitletud sündmusi jutustatakse kahest erinevast vaatevinklist – minajutustaja Frederick Cleggi pilgu läbi nähtuna ja Miranda Grey päeviku kaudu. Teose põhiideeks on [[vabadus]], mille tõeline väärtus selgub alles selle kadumisel.

* [[Inimesed]] ei reeda end mitte sellega, mida nad räägivad, vaid sellega, kuidas nad seda ütlevad.

* ''"Usud sa Jumalasse[[Jumal]]asse?" päris ta kord.''<br />''Mitte eriti, vastasin.''<br />''"Kas jah või ei."''<br />''Ma ei mõtle üldse sellele. Ma ei omista sellele mingit tähtsust.''<br />''"Hoopis sina oled keldrisse vangi pandud."''<br />''Kas sina siis usud? küsisin.''<br />''"Aga loomulikult. Ma olen ju [[inimene]]."''

* ''"Sa oled kõige mahajäänum väikekodanlane, keda ma eales olen näinud."''<br />''Kas tõesti?''<br />''Oled ikka küll. Sa põlgad tegelikke kodanlikke klasse nende snooblike harjumuste ja arvamuste pärast. On ju nii? Aga sul endal pole muud asemele panna kui oma tühipaljas keeldumine mõelda siivutuid mõtteid või teha siivutuid tegusid või mistahes viisil siivutult käituda. Tead, et kõik suured kunstiteosed ajaloos ja kõik ilus siin elus[[elu]]s, mida sa nimetad siivutuks või mis vähemasti on sündinud tunnetest, mis sinu keeles[[keel]]es on siivutud - nad on sündinud kirest, armastusest, vihkamisest, tõest. Saad sa sellest aru?"''<br />''Ma ei tea, millest sa räägid.''<br />''"Küllap sa juba tead. Miks sa pead alati kasutama tobedaid sõnu nagu siivutu, kena, sünnis, õige? Miks sa peaksid nii kangesti muretsema, mis on sünnis? Sa oled nagu mõni armetu vanatüdruk, kelle meelest on [[abielu]] liiderlik ja ka kõik muu peale tassi lahja tee kuskil umbses toapugerikus. Miks sa küll elult kogu rõõmu ära võtad? Miks sa küll kogu [[ilu]] hävitad?"''

* Nad [hullud] ei ole meelega hullud[[hull]]ud, ja kui nad lõpuks millegi hirmsaga hakkama saavad, siis küllap nad on teatud mõttes sellest samuti vapustatud nagu kõik teised.

* Palvetamine rahustab mind. See petlik usk vähemasti. See on nagu arvutamine, kui palju oled [[raha]] raisanud ja kui palju on veel alles.

* Ainus asi, mis tõesti loeb, on see, et sa millesegi tõesti usud ja selle järgi ka elad - nii kaua kui see on midagi enamat kui [[usk]] iseenda heaolusse.

* [[Kunst]] on julm. Sõnu saab veel kuidagi väänata, aga pilt on nagu aken otse kunstniku sügavaimasse südamesse.

* [[Jumal]] on võimetu. Ta ei suuda meid armastada. Ta vihkab meid, sest ta ei suuda meid armastada.