Maag (Fowles): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kyng (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Risto hot sir (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
'''"Maag"''' on [[John Fowles]]i esimene romaan, kuid ilmus alles pärast romaani "Liblikapüüdja" suurt edu. Fowles hakkas seda raamatut kirjutama 1950. aastatel[[aasta]]tel, osaliselt toetudes isiklikele kogemustele, mis ta sai inglise keele[[keel]]e õpetajana Kreeka saarel Spétsesel.
 
* Nagu kõik [[inimesed]], kes [[oma]] ametis päris õiget mõõtu välja ei anna, ülehindas [[isa]] näivust ja tühiseid igapäevaseid üksikasju; intellekti asenduseks oli ta endale varunud suurtäheliste võtmesõnade arsenali, kuhu näiteks kuulusid Distsipliin, Traditsioon ja Vastutustunne. Kui ma vahel julgesin talle vastu vaielda - ja seda juhtus väga harva -, siis kahmas ta jalamaid mõne seesuguse nõiasõna ja virutas mulle sellega pähe, nagu ta ka oma alluvaid taltsudades samasugustel asjaoludel kahtlemata tegi.
 
* [[Küünilisus]] maskeerib alati vaid võimetust asjaga hakkama saada.
 
* Tajusime kohmetust, mida meis mõlemas äratas vihje lastele. Mitte seks pole see, mis meie ajastul ühtepuhku oma inetut lõusta näitab, vaid armastus.
15. rida:
* Teie välise viisakuse taga on seda väga selgesti tunda. Te olete nagu okassiga. Kui see loom okkad püsti ajab, ei saa ta süüa. Kui te ei saa süüa, jääte nälga. Ja kui teie keha sureb, surevad koos sellega ka teie okkad.
 
* Oxfordis õpetati meile, et sõnul seletamatut ei saa tõenäoliselt ka mingil muul moel seletada.
 
* Viisakused maskeerivad alati vaid tahtmatust tunnistada mingit uut võõrast reaalsust.
25. rida:
* Kui [[põrgu]] on olemas, siis niisugune ta on. Ei leeke ega harke. Vaid paik, kus tervele mõistusele vähematki võimalust ei anta.
 
* Lahing oli lõppenud. Kaotasime langenutena umbes kolmteist tuhat meest[[mees]]t. Kolmteist tuhat mõistust, mälu, armastust, tunnetust, kolmteist tuhat maailma[[maailm]]a, universumit - sest inimmõtte universum on suurem kui universum [[ise]] -, ja kõik üksnes selleks, et vallata mõnisada jardi tarbetut pori.
 
* See oligi traagiline. Mitte sellepärast, et ühel inimesel jätkus julgust olla nurjatu. Vaid sellepärast, et miljonitel ei jätkunud julgust olla [[hea]].
** Kommentaar [[Adolf Hitler|Hitleri]] kohta
 
* Igaüks meist on saar. Kui see poleks nii, läheksime jalamaid hulluks[[hull]]uks. Neid saari ühendavad laeva- ja lennuliinid, telefon, raadio - mis iganes. Aga nad jäävad siiski saarteks. Saarteks, mis võivad merepõhja vajuda, igaveseks kaduda.
 
* [[Armastus]] on kahe inimese vaheline müsteerium, mitte nende samastumine.
 
* Keegi ei suuda armuda viie sekundiga; kuid piisab vaid viiest sekundist, et panna sind armumisest unistama.
 
* Minu arvates võime vist päris üksmeelselt väita, et kui [[Jumal]], olgu ta kes tahes, lõi kogu universumi ainult selleks, et meile teoloogia õppetundi anda, siis pidi tal nii huumorimeelest kui fantaasiast kõvasti puudu jääma.
 
* Kumba sa rüüpad? Vett või lainet?
48. rida:
* Asi on nimelt selles, et müsteeriumis peitub energia. See süstib energiat igaühesse, kes püüab lahendust leida. Kui te teete müsteeriumi saladuse avalikuks, siis sellega te röövite teistelt otsijatelt olulise energiaallika.
 
* Kõik tõelised naised teavad, et kõik sügavamõttelised Jumala definitsioonid on olemuslikult [[ema]] definitsioonid.
 
* [[Elu]] on igavene ootus, et sulle antaks aina rohkem, seda ihkab kõige labasem vürtspoodnik, kõige peenetundelisem müstik.
 
* Tuleb ette olukordi, kus lohutus üksnes ohustab aegade vältel kujunenud tasakaalu.
 
* Ükskord palju hiljem ma mõistsin, miks mõned mehed, näiteks võidusõitjad ja teised nendetaolised muutuvad kiiruse narkomaanideks. Meie hulgas on inimesi, kes eales ei näe surma[[surm]]a enda ees, vaid alati ainult selja taga: see varitseb igas peatumise ja järelemõtlemise hetkes.
 
* Inimeste meeldivus on illusioon, millega me peame leppima, kui tahame ühiskonnas elada.
 
* Iga õige [[teadus]] on [[kunst]]. Ja igasugune [[hea]] kunst on teadus.
 
* Mehed armastavad sõda, sest see lubab neil näidata, et nad ajavad tõsist asja. Nad nimelt arvavad, et kui mitte muidu, siis vähemalt sõja ajal ei tohi naised nende üle naerda. Sõjas võivad nad naise tahteta objekti staatusse alandada. Selles seisnebki põhiline sugudevaheline erinevus. Mehed näevad objekte, naised näevad objektidevahelisi suhteid. Kaaluvad, kas objektid vajavad teineteist, armastavad teineteist, sobivad teineteisega. See on üks eriline tundedimensioon, mis meil meestel puudub, ja mille tõttu [[sõda]] on iga tõelise naise silmis[[silm]]is tülgastav - ja absurdne. Tahate, ma ütlen teile, mis sõda on? Sõda on psühhoos, mida põhjustab võimetus näha suhteid. Meie suhteid ligimestega. meie suhteid majanduslike ja ajalooliste oludega. Ja eelkõige meie suhteid olematusega. Surmaga.
 
* Üks meie ajastu suurimaid eksitusi on arvamus, et natsid tulid võimule, sest nad lõid kaosesse korra. Tõde on täpselt vastupidine - nad saavutasid edu, sest nad asendasid korra kaosega. Nad käristasid puruks kümme kasku, naid eitasid superego, ja nii edasi samas vaimus. Nad ütlesid: "Te võite vähemust taga kiusata, te võite tappa, te võite piinata, te võite paarituda ja paljuneda ilma armastuseta". Nad andsid inimkonnale loa kõigile suurtele kiusatustele järele anda. Tõde pole olemas. Kõik on lubatud.
66. rida:
* Saksa keel on surma suhtes seesama mis ladina keel usulise rituaali suhtes - ülimalt asjakohane.
 
* Teie olete inimene, kes ei mõista, mis [[vabadus]] on. Ja mis peaasi, mida paremini te seda mõistate, seda vähem teil seda on.
 
* Iga surm esitab ellujäänuile ränga süüdistuse kuriteole kaasaaitamises; iga surm on isemoodi, selle süü kustutamatu, selle kurbus surematu; heledaist juustest käevõru ümber luu.
 
* [[Ilu]] on lihtsalt midagi niisugust, mis käib hinna sisse. See on nagu paber, millesse pakitakse kingitus, mitte kingitus [[ise]].
 
* Sa avastad, et meie oleme kah inimesed. See ehmatab sul pasa lahti.