Redaktsioon: 8. oktoober 2019, kell 00:27 redigeeri Ehitaja (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 51 985 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 8. oktoober 2019, kell 00:48 redigeeri eemalda Ehitaja (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 51 985 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
6. rida: * Me ei saa kõnelda täiesti adekvaatsest [[tõlge\|tõlkest]] siis, kui tõlge annab edasi vaid autori sõnu, lauseid ja mõtteid. Ilukirjanduslik tõlge peab olema ka niisugune, milles oleks edasi antud kirjaniku individuaalsus, tema loomingulise meetodi omapära, see, mis üht kirjanikku eraldab teisest, lühidalt kirjaniku isikupärane stiil. Eesti keeles peab teatav teos jätma ka kunstimeisterlikkuse seisukohalt ligilähedalt samasuguse mulje, nagu sama teost lugedes algkeeles. * [[Anton Tšehhov\|Tšehhovit]] just iseloomustab ta väljenduslik tagasihoidlikkus ja delikaatsus, mis on mitmelgi kohal tõlkes kaduma läinud. ** Ettekanne "Tüüpilistest puudustest originaali stiili edasiandmisel A. P. Tšehhovi "Jutustuste ja novellide" tõlkes" ENSV Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni koosolekul 1954. aasta veebruaris. (''Cit. via'': [[Lea Pild]] [http://kjk.eki.ee/ee/issues/2019/3/1145 "Tõlkekriitik Olev Jõgi: Ühe tõlkemeetodi rehabiliteerimine stalinismijärgsel ajal"] [[Keel ja Kirjandus]] 3/2019) ~~Vihje~~Viimane tsitaat on vihje [[Friedebert Tuglas]]e samateemalisele tsitaadile. ==Välislingid==

Olev Jõgi: erinevus redaktsioonide vahel