Anton Tšehhov: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Pilt |
Resümee puudub |
||
5. rida:
* [[Võõras]] [[hing]] on põlismets.
* "Eelarvamused ja kõik need [[elu]] nurjatused ja sigadused on vajalikud, sest ajapikku moonduvad nad millekski mõistlikuks, nagu sõnnik mustmullaks. [[Maa]] peal pole midagi [[hea]]d, mille algallikas poleks leidunud jälkust."<ref name="jutustused_1979_1"/>
==Tema kohta==
** Kui palju [[kultuur]]i, peale ande, näib nõudvat korrektse ja [[maitse]]ka teose kirjutamine. Kui vähe on neid, kes iial ei haava, kordagi ei komista. Igavesti eeskujulik on ses suhtes Tšehhov. Suured "esimese järgu geeniused" on harva nii neitsilik-häbelikud. Ei ole seda [[Friedrich Nietzsche|Nietzsche]], [[Henrik Ibsen|Ibsen]] ega [[Lev Tolstoi|Tolstoi]]. Nad on liiga eksimatud, liiga enesega rahul, et olla tagasihoidlikud ning taktitundvad. Nad on ikkagi kuskil [[banaalsus|banaalseid]] tõdesid kuulutanud või robinal peale tunginud. Kuid kõik, mis peale tungib, mis liiga kindel oma õiguses ja kõigutamatult iseteadlik, on kunstis vale.
** Tuglas, Friedebert 1966. Marginaalia. Tallinn: Eesti Raamat, lk 122.
* Tšehhovit just iseloomustab ta väljenduslik tagasihoidlikkus ja delikaatsus, mis on mitmelgi kohal tõlkes kaduma läinud.
** Ettekanne "Tüüpilistest puudustest originaali stiili edasiandmisel A. P. Tšehhovi "Jutustuste ja novellide" tõlkes" ENSV Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni koosolekul 1954. aasta veebruaris. (''Cit. via'': [[Lea Pild]] [http://kjk.eki.ee/ee/issues/2019/3/1145 "Tõlkekriitik Olev Jõgi: Ühe tõlkemeetodi rehabiliteerimine stalinismijärgsel ajal"] [[Keel ja Kirjandus]] 3/2019) Vihje [[Friedebert Tuglas]]e samateemalisele tsitaadile.
== Viited ==
| |||