Tõlkimine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: '* [T]õlkija kui loovisiksus on tõlkeloost praktiliselt välja jäetud. Tihti räägitakse tõlkijast seoses konkreetsete tõlgetega, harva tõlkija (tõlke)loominguga seoses. *...' |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Tõlkimine''' on tekstide teisendamine ühest märgisüsteemist teise, säilitades teatud vastavuse; tõlkimine kitsamas tähenduses on kirjaliku teksti teisendamine ühest inimkeelest teise. '''Tõlge''' on niisuguse teisenduse käigus saadud tekst. '''Tõlkija''' on inimene, kes tegeleb tõlkimisega, üldjuhul püsivalt või elukutseliselt.
* Me ei saa kõnelda täiesti adekvaatsest [[tõlge|tõlkest]] siis, kui tõlge annab edasi vaid autori sõnu, lauseid ja mõtteid. Ilukirjanduslik tõlge peab olema ka niisugune, milles oleks edasi antud kirjaniku individuaalsus, tema loomingulise meetodi omapära, see, mis üht kirjanikku eraldab teisest, lühidalt kirjaniku isikupärane stiil. Eesti keeles peab teatav teos jätma ka kunstimeisterlikkuse seisukohalt ligilähedalt samasuguse mulje, nagu sama teost lugedes algkeeles.
** [[Olev Jõgi]]. Ettekanne "Tüüpilistest puudustest originaali stiili edasiandmisel A. P. Tšehhovi "Jutustuste ja novellide" tõlkes" ENSV Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni koosolekul 1954. aasta veebruaris. (''Cit. via'': [[Lea Pild]] [http://kjk.eki.ee/ee/issues/2019/3/1145 "Tõlkekriitik Olev Jõgi: Ühe tõlkemeetodi rehabiliteerimine stalinismijärgsel ajal"] [[Keel ja Kirjandus]] 3/2019)
* Kui [[tõlkija]] tõlgib "kolmandast keelest", siis tunneb ta ainult teise tõlkija [[stiil]]i-interpretatsiooni, kuid autori enda stiili juurde ta ei pääse. [---] Kuid stiil on [[kunstiteos]]e [[hing]].
** Olev Jõgi, 1975. "Märkmeid tõlkija tööst. Vastus ajakirja "Neman” ankeedile". – O. Jõgi, Vaod ja varjud. Valik kriitikat II. Tallinn: Eesti Raamat, lk 158–165. (''Cit. via'': [[Lea Pild]] [http://kjk.eki.ee/ee/issues/2019/3/1145 "Tõlkekriitik Olev Jõgi: Ühe tõlkemeetodi rehabiliteerimine stalinismijärgsel ajal"] [[Keel ja Kirjandus]] 3/2019)
* [T]õlkija kui loovisiksus on tõlkeloost praktiliselt välja jäetud. Tihti räägitakse tõlkijast seoses konkreetsete tõlgetega, harva tõlkija (tõlke)loominguga seoses.
** [[Peeter Torop]]. "Tõlkeloo koostamise printsiibid". – Akadeemia nr. 2/1989, lk 349–384; lk 374
| |||