Maire Aunaste: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Pilt |
Resümee puudub |
||
4. rida:
* Aeg-ajalt peaksime tugevad olemise kõrval julgema ka nõrgad olla. Tuleb iseendale tunnistada oma kaotusi, valestivalimisi, laiskust ning oskamatust eristada [[hea]]d halvast. [[Aeg]]a pole tarvis üknes eluks, vaid ka [[elu]] üle mõtlemiseks, sest muidu ei oskaks me olla tänulikud. Selle eest, mida [[inimesed]] on meile andnud, nende hetkede eest, mida oleme märganud, [[ilu]] ja valu eest, mida oleme enesesse nii [[silm]]a kui [[süda]]mega püüdnud.
** Raamat "Iseennast kuulates" (1997)
* On mulje nagu toimuksid kõik head asjad vaid seal, kus inimesed on paarikaupa...
19. rida:
** "Iseennast kuulates" (1997)
* [[Eestlased|Eestlasele]] on kõige
* Märkmikud võib asendada arvutitega ja jäigad kaamerad tipptehnikaga, aga [[ajakirjanik]]ku, kes elu seletaks, kulla mulla seest välja kraabiks, ei asenda keegi.
* Vihkan kõmu[[ajakirjanik]]ke – teised teevad, nemad sorivad prahis, mis tegijaist üle jääb.
* [[Televisioon]] – nii nagu rikkus, vaesus ja südamevalu – ei kao Eestist kuhugi.
* [[Jõud]] ümbritseb meid kõikjal, alates loodusest ja lõpetades meie enestega. Eesti sõnavara järgi on inimene ise juba nagu üks suur jõujaam, mis koosneb füüsilisest jõust, vaimujõust, hingejõust, tahtejõust ja küllap veel mõnest.
* Alles siis, kui komistad igal sammul [[keskpärasu]]sele, saad aru, kui harukordne ses ilmas on kombinatsioon [[töökus]]est, [[anne|andest]] ja missioonitundest.
{{Vikipeedia}}
| |||