Greta Thunberg: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
9. rida:
* Loomulikult tuleb ka loota, kuid lootmisest tähtsam on tegutsemine. Tegutsedes lootus suureneb. Seega hoopis tegutsege, mitte ärge raisake aega lootmisele. Ainult sellisel juhul saabub ka lootus päriselt.
* Kõik peab muutuma ja muutus peab algama täna.
** TEDx Stockholm, 24. november 2018<ref name="muutusedeestikeeles">[https://www.kliimamuutused.ee/uudised/greta-thunbergi-koned-eesti-keeles Greta Thunbergi kõned eesti keeles] kliimamuutus.ee, 15. oktoober 2019 (anonüümne tõlge)</ref>
* 25 aastat on seisnud lugematu arv inimesi ÜRO kliimakonverentside ees, paludes meie riikide liidritel heitgaasid õhku paiskamine peatada. Kuid ilmselgelt ei ole see toiminud, kuna heitgaaside kogused aina suurenevad. Seega ei küsi ma neilt midagi. Selle asemel palun meedial hakata kriisi kriisina käsitlema. Selle asemel palun kogu maailma inimestel mõista, et poliitilised juhid on meid alt vedanud. Me seisame silmitsi eksistentsiaalse ohuga ja meil pole enam aega seda hullumeelset teed jätkata.
** "Meie juhid käituvad kui lapsed", kõne ÜRO peasekretärile António Guterresele Katowices, 3. detsember 2018<ref name="muutusedeestikeeles" />
* Te pole piisavalt küpsed, et rääkida asjadest nii nagu need on. Isegi selle koorma jätate oma lastele. Ma ei hooli populaarsusest. Ma hoolin kliimaõiglusest ja planeedist. Meie tsivilisatsioon ohverdatakse käputäie inimeste võimaluse eest teenida tohutuid rahasummasid. Meie biosfääri ohverdatakse, et rikkad inimesed sellistes riikides nagu minu kodumaal saaksid elada luksuses. Väheste luksuse tõttu kannatavad paljud.
** "Tegevusetuse hukkamõist", kõne COP24 plenaaristungil Poolas Katowices, 12. detsember 2018<ref name="muutusedeestikeeles" />
* Mõned ütlevad, et me ei tee kliimamuutustega võitlemiseks piisavalt. See pole tõsi, sest selleks, et "mitte piisavalt teha", piisab vaid millegi tegemisest. Tõde on see, et me ei tee sisuliselt midagi.
* Mõned ütlevad, et kliimakriis on midagi, mille oleme kõik koos loonud. See on lihtsalt veel üks mugav vale, sest kui kõik on süüdi, siis pole kedagi hukka mõista. Ometi on keegi süüdi. Mõned inimesed – mõned ettevõtted ja eriti mõned otsustajad – on täpselt teadnud, milliseid hindamatuid väärtusi nad suurte rahasummade teenimiseks ohverdavad.
** Kõne Davosi ülemaailmsel majandusfoorumil, 22. jaanuar 2019<ref name="muutusedeestikeeles" />
30. rida:
* Oleme jõudnud ajaloos hetkeni, mil kõik, kes omavad meie tsivilisatsioonist ja kogu biosfääri ohustavast kliimakriisist mingitki ülevaadet, peavad rääkima selges keeles, ükskõik kui ebamugav ja kahjumlik see olla võib.
* Täiskasvanud ütlevad pidevalt, et võlgneme noortele lootust. Kuid ma ei taha teie lootust, ma ei taha, et te oleksite lootusrikkad. Ma tahan, et te oleksite paanikas, ma tahan, et tunneksite seda hirmu, mida mina tunnen iga päev. Ja ma tahan, et te tegutseksite ja käituksite kriisiolukorrale vastavalt. Ma tahan, et te käituksite nii, nagu teie maja põleks, sest nii see on.
** "Meie maja põleb!", kõne Davosi ülemaailmsel majandusfoorumil, 25. jaanuar 2019<ref name="muutusedeestikeeles" />
37. rida:
* Mul on kahju, kuid öeldes, et kõik saab korda ja samal ajal tegevusetusega jätkates, ei ole meil mingit lootust. Hoopis vastupidi. Just seda te teetegi. Ei saa lihtsalt niisama istuda ja lootust oodata. Käitute nagu ära hellitatud vastutustundetud lapsed.<br>
Tundub, et te ei mõista, et lootus on midagi, mille peab välja teenima.
** "Me tahame, et poliitikud kuulaksid teadlasi", kõne Brüsselis, 21. veebruar 2019<ref name="muutusedeestikeeles" />
43. rida:
* Oleme kuuenda massilise väljasuremise keskel ja väljasuremine toimub kuni 10 000 korda kiirem kui normaalseks peetakse, kuni 200 liiki sureb iga päev välja. Viljaka pealmise pinnasekihi erosioon, suurte metsade raiumine, toksiline õhusaaste, putukate ja eluslooduse kadu, ookeanide hapestumine. Need kõik on katastroofini viivad suundumused, mida meie siin majanduslikult õitsvas maailmas oma eluviisiga kiirendame ja arvame, et meil on õigus samamoodi jätkata. Peaaegu keegi ei ole neist katastroofidest teadlik ega mõista, et need on vaid suure murdepunkti algus. Kuidas nad saaksidki teada? Keegi pole seda neile öelnud. Mis veelgi olulisem – õiged inimesed pole seda õigel viisil öelnud.
* Kui ma ütlen poliitikutele, et tegutsege kohe, on kõige tavalisem vastus, et nad ei saa midagi drastilist teha, sest see oleks valijate seas ebapopulaarne. Ja neil on õigus, sest enamik inimesi pole isegi teadlikud sellest, miks neid muudatusi vaja on. Seetõttu ütlen teile, et ühendage teadusega käed, muutke parim kättesaadav teadus poliitika ja demokraatia keskmeks.
** Kõne Euroopa Parlamendi ees Strasbourgis, 16. aprill 2019<ref name="muutusedeestikeeles" />
* Paljud tavainimesed, poliitikud, ärijuhid ja ajakirjanikud väidavad, et nad ei nõustu meie öelduga. Nad ütlevad, et lapsed liialdavad, et teeme tühjast kära. Vastuseks sellele tahaksin vaadata viimase Valitsustevaheliste Kliimamuutuste Nõukogu aruande lk 108, peatükki 2. Sealt leiate kõik meie "arvamused" kokkuvõtlikult, sest sealt leiate järelejäänud süsinikdioksiidi eelarve. Seal öeldakse, et isegi kui meil on 67% võimalus piirata globaalse temperatuuri tõusu alla 1,5 kraadi, oli meil 1. jaanuaril 2018 CO<sub>2</sub>-eelarvesse jäänud 420 gigatonni süsinikdioksiidi. Ja muidugi on see arv täna juba palju väiksem. Me eraldame igal aastal umbes 42 gigatonni süsinikdioksiidi.<br>Heitmete praeguse taseme korral on see järelejäänud eelarve umbes kaheksa ja poole aasta jooksul lõhki. Need arvud on nii reaalsed, kui vähegi saab, ehkki suur hulk teadlasi väidab, et nad on liiga helded, on need arvud, mille kõik riigid on Valitsustevaheliste Kliimamuutuste Nõukogu kaudu heaks kiitnud.<br>Ja mitte üks kord pole ma kuulnud, et mõni poliitik, ajakirjanik või ärijuht neid arve mainiks.
* Nüüd alles on hakanud mõne riigi poliitilised juhid rääkima. Nad hakkavad välja kuulutama kliimaalaseid hädaolukordi ja nn kliimaneutraalsuse kuupäevad. Hädaolukorra väljakuulutamine on hea, kuid pelgalt nende ebamääraste, kaugete kuupäevade seadmine ja asjade ütlemine, mis jätavad mulje, et asju tehakse ja toimingud on käimas, teeb tõenäoliselt rohkem kahju kui kasu. Vajalikke muudatusi ei paista endiselt veel kuskilt. Ei Prantsusmaal, EL-is ega kusagil mujal. Ja ma usun, et suurim oht pole mitte tegevusetus, vaid see, kui ettevõtted ja poliitikud jätavad mulje nagu tehtaks reaalseid samme, kuid tegelikult ei tehta peale nutika raamatupidamise ja loova suhtekorralduse väga midagi.
** Kõne Pariisi Rahvusassamblees, 23. juuli 2019<ref name="muutusedeestikeeles" />
56. rida ⟶ 54. rida:
* Ühe katastroofilise energiaallika muutmine pisut vähem katastroofiliseks ei ole edasiminek. Meie heitkoguste eksport välismaale ei vähenda meie heitkoguseid. Loov raamatupidamine ei aita meid. Tegelikult on see probleemi tuum.
* Kliima- ja ökoloogiline kriis on väljaspool parteipoliitikat. Ja praegu pole meie peamine vaenlane meie poliitilised vastased. Meie peamine vaenlane on nüüd füüsika. Ja me ei saa füüsikaga kokkuleppeid sõlmida.
** "Mul on unistus", kõne USA Kongressi ees, 18. september 2019<ref name="muutusedeestikeeles" />
* Minu sõnum on, et me jälgime teid.<br>See kõik on vale. Mina ei peaks siin olema. Peaksin olema tagasi koolis teisel pool ookeani. Te tulete lootuse saamiseks meie, noorte juurde. Kuidas te julgete?!<br>Te varastasite oma tühjade sõnadega minu unistused ja lapsepõlve, kuid mina olen üks neist, kel vedas. Inimesed on kannatamas, inimesed on suremas, terved ökosüsteemid on kokku varisemas. Me oleme massilise väljasuremise alguses ning ainus, millest teie räägite, on raha ja muinasjutud igavesest majanduskasvust. Kuidas te julgete!?
* Te veate meid alt, aga noored on hakanud teie reetlikkust. Kõikide tulevaste põlvede silmad on teie peal. Ja kui te peaksite meid alt vedama, siis ma ütlen, et me ei anna teile iial andeks!<br>Me ei lase teil sellest vabaneda. Just siin, praegu, tõmbame piiri. Maailm ärkab. Ja muutused on tulekul, kas see teile meeldib või mitte.
** "Kuidas te julgete?", kõne ÜRO tippkohtumisel, 23. september 2019<ref name="muutusedeestikeeles" />
* Eelmisel nädalal streikis kliimat eest üle 4 miljoni inimese rohkem kui 170 riigis.<br>Me marssisime elava planeedi ja kõigile turvalise tuleviku nimel. Rääkisime teadusest ja nõudsime, et võimul olevad inimesed kuulaksid teadust ja tegutseksid selle nimel.<br>Kuid meie poliitilised juhid ei kuulanud.<br>Sel nädalal kogunesid maailma liidrid New Yorki ÜRO kliimamuutuste teemalisele tippkohtumisele. Nad vedasid meid taas alt oma tühjade sõnade ja ebapiisava tegutsemisega. Me käskisime neil teaduse taha ühineda. Kuid nad ei kuulanud.▼
▲Sel nädalal kogunesid maailma liidrid New Yorki ÜRO kliimamuutuste teemalisele tippkohtumisele. Nad vedasid meid taas alt oma tühjade sõnade ja ebapiisava tegutsemisega. Me käskisime neil teaduse taha ühineda. Kuid nad ei kuulanud.
* Nad ütlevad, et muretsemiseks pole põhjust, ja peaksime ootama helget tulevikku. Kuid nad unustavad, et kui nad oleksid oma töö teinud, poleks meil vaja muretseda. Kui nad oleksid õigel ajal alanud, poleks see kriis praegu see kriis.
** Kõne Kanadas, Montréalis, 27. september 2019<ref name="muutusedeestikeeles" />
==Viited==
{{viited}}
== Välislingid ==
| |||