Redaktsioon: 13. märts 2020, kell 16:43 redigeeri Pseudacorus (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 36 379 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 13. märts 2020, kell 17:05 redigeeri eemalda Pseudacorus (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 36 379 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
5. rida: ** [https://epl.delfi.ee/kultuur/eesti-lugu-henriku-liivimaa-kroonika?id=51146432 Eesti lugu: Henriku Liivimaa kroonika] Eesti Päevaleht, 24. oktoober 2008 * Kõige kurvem on ~~elus~~[[elu]]s siis, kui järgmist korda ei tule, mõned asjad saavadki otsa üheainsa korraga. Sellega peab püüdma võimalust mööda arvestada, aga ega me palju suuda. See on see, mis toob ellu kurbuse põhitooni. (lk 8) * Otepää on minu jaoks tähtis paik siin ilmas ja sellest ei saa mööda minna. Otepää on nagu strukturalistlik keelemärk: tekkelt juhuslik, eluliselt möödapääsmatu. /---/ Kõigi mu hilisemate suurte sõnade taga on kuskil Otepää kuplid ja järved ning kuumade suveõhtute kumisev kollakas-violetne atmosfäär. (lk 9-10) 13. rida: * Tõeline teadusrevolutsioon saab toimuda üksnes täppis- ja loodusteadustes, see on tõsi. Sest revolutsioon on ühesuse kehtestamine mingi teise ühesuse üle, millegi kummutamine ja millegi kehtestamine, humanitaarsus aga soosib paljust. Samas on aga iga uue revolutsioonilise ühesuse tekkimise eelduseks humanitaarse paljususe varu. Teiste sõnadega: iga teadusrevolutsioon on tingitud humanitaarse mõtlemise sissetungist täppisteadustesse. (lk 11) * Me saame väikerahvana oma kõrgkultuuri jätkata üksnes kui eksistentsialistid, kui loomingulised absurdistid. Loogiliselt võttes peaksime sooritama rahvusliku [[Enesetapp\|enesetapu]]. On alati olnud neid, kes seda soovitavadki, suuri loogikuid, saksastajaid, venestajaid, inglistajaid. Meie tähtsus maailmas seisneb selles, et nurjaminekut ette aimates teeme näo, nagu poleks mingit nurjaminekut karta. (lk 13) * ~~Uskumine~~[[Usk]]umine on üks mõistmise vorme, isiksuse jätkumine aineliselt fikseerimatu suunas, olgu see siis ~~õnnetäht~~[[õnn]]etäht või [[Sõber\|sõbra]] truudus. Uskuda saab üksnes seda, mis ei ole ilmne. /---/ Ilmne ei ole see, millega meeled ja tekstid kokku ei puutu. [[Jumal]] vana targa habemiku või noore poolpalja mehe kujul (rääkimata juba noorest poolpaljast naisest) on vajalik vaid uskmatute veenmiseks. (lk 13-14) ** "Asju, mida ma arvan". "Eesti kirjanike ilmavaatest". (Eesti mõttelugu 118). Tartu: Ilmamaa, 2016, lk 7-16.

Jaan Undusk: erinevus redaktsioonide vahel