Tõlkimine: erinevus redaktsioonide vahel

[[File:Domenico Ghirlandaio - St Jerome in his study.jpg|pisi|Tõlkijate kaitsepühak Hieronymus oma kabinetis Domenico Ghirlandaio maalil 1480. aastast.]]

'''Tõlkimine''' on tekstide teisendamine ühest märgisüsteemist teise, säilitades teatud vastavuse; tõlkimine kitsamas tähenduses on kirjaliku teksti teisendamine ühest inimkeelest teise. '''Tõlge''' on niisuguse teisenduse käigus saadud tekst. '''Tõlkija''' on inimene, kes tegeleb tõlkimisega, üldjuhul püsivalt või elukutseliselt.

 

* Tõlkimine on vastavuste, mitte aseaine otsimine. Ta nõuab stiililist, võibolla isegi psüühilist kongeniaalsust.

* Tsivilisatsioon on vaimsest ühisnimetajast hingestatud erinevate kultuuride lõppsumma ja tema põhiline liiklusvahend - nii metafüüsilises kui ka otseses mõttes - on tõlkimine, ümberpanemine.

** [[Jossif Brodski]]. Tsivilisatsiooni laps. Tlk [[Joel Sang]]. Rmt: "Koguja rõõm". Vagabund 1996, lk 183-208

 

* Me ei saa kõnelda täiesti adekvaatsest [[tõlge|tõlkest]] siis, kui tõlge annab edasi vaid autori sõnu, lauseid ja mõtteid. Ilukirjanduslik tõlge peab olema ka niisugune, milles oleks edasi antud kirjaniku individuaalsus, tema loomingulise meetodi omapära, see, mis üht kirjanikku eraldab teisest, lühidalt kirjaniku isiku­pärane stiil. Eesti keeles peab teatav teos jätma ka kunstimeisterlikkuse seisu­kohalt ligilähedalt samasuguse mulje, nagu sama teost lugedes algkeeles.