John Milton: erinevus redaktsioonide vahel

* [[Teadmine]] ei või kedagi rüvetada, ja kui [[inimene|inimese]] tahe ja [[südametunnistus]] on rüvetamata, siis ei või järelikult ka [[raamat]]ud teda määrida. (lk 16)

* Kui [[Jumal]] andis Aadamale[[Aadam]]ale mõistuse, siis andis ta talle ka [[Vaba tahe|valikuvabaduse]], sest mõistus polegi muud kui valimine. (lk 22)

* Igaüks, kes võtab vaevaks järele mõelda, mõistab, et meie [[usk]] ja teadmised vajavad harjutamist, nagu meie kehaliikmed ja näojume vajavad liikumist värskes õhus. [[Piibel|Pühakiri]] võrdleb [[tõde]] vuliseva allikaga; kui tema veed aina takistamatult voolata ei saa, mandub ta ühetaolisuse ja kombetäitmise mudamülkaks. (lk 32)

** John Milton. "Areopagitica. Kõne Inglise parlamendile piiramata trükivabaduse[[trükivabadus]]e kaitseks". Tõlkinud [[Henno Rajandi]]. Loomingu Raamatukogu 1987 nr 36

* Miltoni arutlusi tänapäevastega võrreldes ei näe, mida põhilist kogu teaduse ja tehnika [[progress]] õieti on suutnud tema probleemiasetusele lisada. "Areopagitica" argumentide igipüsivusest tuleneb lihtne vältimatu järeldus: [[demokraatia]] ja [[sõnavabadus]] ei ole mingid ideoloogiad[[ideoloogia]]d, mingid õpetused teiste õpetuste hulgas, nagu tänapäevastes aruteludes tihtipeale välja tuleb. Nad on kahe peale kokku üksnes kõigi õpetuste sünni ja arengu tingimus ning talitsemise vahend. Sellistena seisavad nad kõigist õpetustest kõrgemal või vähemalt neist väljaspool. Nad on vorm, milleta elul ei saa olla inimväärset sisu enamiku jaoks.

{{Vikipeedia|John Milton|John Milton}}