Retoorika: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
10. rida:
* Näib, et retoorika veenab uskuma, mitte ei juhata õiget ja väära ära tundma... Ja nii on retooriku asi mitte juhatada kohut või rahvakoosolekut õiget ja väära ära tundma, vaid üksnes neid uskuma panna.
** [[Platon]], "Gorgias" (380 eKr)
* Tõsiasi, et retoorika asetub autori ja lugeja vahele, on kahjuks sagedane. Retoorika peaks olema sild, tee; mõnikord aga osutub ta müüriks, tõkkeks.
** [[Jorge Luis Borges]]. Jumalik komöödia. Tõlkinud Ruth Lias. Rmt: J. L. Borges. Valik esseid. Vagabund 2000, lk 181-206
* [Lollimängimine, riigitruus vormis avalik esinemine] on keele kasutamine sekundaarses funktsioonis, liigendamatu signaalina. Tood viie minuti jooksul kuuldavale mingeid vähesel määral modifitseeritud fraase. Neil pole õieti mingit sisu, kuid grammatiliselt nad justkui klapivad. Ja kui sa oled oma joru kuuldavale toonud, siis kõigel sellel on ühene tähendus — antud hetkel olen ma tubli ja usaldusväärne. See oligi sõnavõttude põhiline motiiv. Keeleline liigendus polnud üldse oluline. Sa tegid mingit häält, lõid nurru või haukusid või lõrisesid. See oli lihtsignaal. Ja neid lihtsignaale oli piiratud hulk.
| |||