John Milton: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
12. rida:
* Milton oli poliitik, olgu pealegi et luuletaja, ja muidugi teadis, kuidas see asi võimulolijate poolt nähtuna paistab. Ta teeb näo, nagu ei kahtleks ta hetkekski võimu subjekti ja objekti põhihuvide täielikus kokkulangevuses, teeb kummardusi ja paneb oponendi olukorda, kus on raske vastu vaielda.
** Henno Rajandi saatesõna "Areopagitica" tõlkele, Loomingu Raamatukogu 1987 nr 36, lk 47-49.
* Ta kulutas oma nägemise, kirjutades pamflette, et kaitsta kuninga hukkamist parlamendi eestvõtmisel.
* Milton veetis suurema osa ajast üksilduses, komponeeris värsse ja tema [[mälu]] maht oli kasvanud. Ta suutis meeles pidada neli- kuni viiskümmend üheteistkümnesilbilist blankvärssi, mida hiljem dikteeris nendele, kes teda vaatama tulid. Nõnda kirjutas ta poeemi. Ta meenutas Simsonit ja mõtles tolle saatusele, mis sarnanes nii väga tema omaga, sest Cromwell oli surnud ja saabunud restauratsioon. Miltonit kimbutati ja teda oleks võidud kuninga hukkamise õigustamise pärast surma mõista. Aga kui Charles II-le - Charles I, "Hukatu" pojale - toodi surmamõistetute nimekiri, võttis too sulepea ning lausus üllameelsust ilmutades: "Minu paremas käes on miski, mis keeldub surmaotsusele alla kirjutamast." Milton pääses ja paljud koos temaga.
** [[Jorge Luis Borges]]. Pimedus. Tõlkinud Ruth Lias. Rmt: J. L. Borges. Valik esseid. Vagabund 2000, lk 315-334
==Välislingid==
| |||