John Milton: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
10. rida:
* Suurte klassikute hulgas on vähemalt Milton üks neid, kelle puhul tõesti maksab "üle aegade ulatuva üldinimliku sisu" sõnakõlks, mida muidu vahest ülearu korrutatakse. Tema igihaljas sõnum kumab täitsa selgesti läbi vanaaegse stiilipadriku, isegi kui mõni põõsaalune poeetiliselt hämaraks jääb.
* Miltoni arutlusi tänapäevastega võrreldes ei näe, mida põhilist kogu [[teadus]]e ja tehnika [[progress]] õieti on suutnud tema probleemiasetusele lisada. "Areopagitica" argumentide igipüsivusest tuleneb lihtne vältimatu järeldus: [[demokraatia]] ja [[sõnavabadus]] ei ole mingid [[ideoloogia]]d, mingid õpetused teiste õpetuste hulgas, nagu tänapäevastes aruteludes tihtipeale välja tuleb. Nad on kahe peale kokku üksnes kõigi õpetuste sünni ja arengu tingimus ning talitsemise vahend. Sellistena seisavad nad kõigist õpetustest kõrgemal või vähemalt neist väljaspool. Nad on vorm, milleta elul ei saa olla inimväärset sisu enamiku jaoks.
* Milton oli [[poliitik]], olgu pealegi et luuletaja, ja muidugi teadis, kuidas see asi võimulolijate poolt nähtuna paistab. Ta teeb näo, nagu ei kahtleks ta hetkekski
** Henno Rajandi saatesõna "Areopagitica" tõlkele, Loomingu Raamatukogu 1987 nr 36, lk 47-49.
* Ta kulutas oma [[nägemine|nägemise]], kirjutades pamflette, et kaitsta kuninga hukkamist parlamendi eestvõtmisel.
* Milton veetis suurema osa ajast
** [[Jorge Luis Borges]]. Pimedus. Tõlkinud Ruth Lias. Rmt: J. L. Borges. Valik esseid. Vagabund 2000, lk 315-334
|