Kolm meest paadis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
13. rida:
:1 voodi igal õhtul kell 11.
:Ja ära koorma oma pead asjadega, millest sa midagi ei taipa."
:Tegin nende nõuannete järgi ja tulemus oli suurepärane (vähemalt minu jaoks): päästsin oma [[elu]] ja elan siiamaani. (1. ptk, lk 9-10)
* Imelik küll, aga iialgi ei leia te kuival maal [[inimene|inimest]], kes oleks [[merehaigus|merehaige]] olnud. [[Meri|Merel]] kohtate paljusid, kes on tõsiselt haiged - neid on terved laevatäied; aga maal ei ole ma veel kunagi kohanud [[meest]], kes teaks, mida tähendab merehaigus. Lihtsalt arusaamtuarusaamatu, kuhu peidavad end kaldal need tuhanded ja tuhanded merehaiged, kellest kõik laevad[[laev]]ad kubisevad. (1. ptk, lk 14)
* Harris ei satu kunagi vaimustusse. Tal puudub luulemeel, puudub see ohjeldamatu igatsus kättesaamatu järele. /---/
:Seisate Harrisega öösel kahekesi mere ääres ja räägite: "Tasa! Kas kuuled? Kas pole need näkineiud, kes lainetavate vete sügavuses laulavad? Või on need kurvad vaimud, kes halavad merekasvude kütkes olevate kaamete surnute kohal?"
:Harris võtab teil käe alt kinni ja vastab: "Ma tean, mis see on, vanapoiss - sa oled külma saanud. Tule parem minuga kaasa. Ma tean üht kohta ümber nurga, kus võib tehsteha tropi sellist šoti viskit, millist sa varem pole maitsnud - see paneb su paugupealt jalule." (2. ptk, lk 17-18)
* Montmorencyt vaadates võiks arvata, et ta on [[ingel]], kes on inimkonnale teadmata põhjustel maa peale saadetud väikese foksterjeri kujul. Montmorencyl on mingi oh-milline-õel-maailm-see-on-ja-kuidas-ma-tahaksin-seda-paremaks-ja-õiglasemaks-muuta-ilme, mis toob pisarad vanade vagade daamide ja härrade silmi. (2. ptk, lk 20)
* George ütles: "Teate mis, nii ei tule midagi välja. Me ei pea mõtlema mitte asjadest, mida me kasuta saaksime, vaid asjadest, ilma milleta me hakkama ei saaks."
:George esineb vahetevahel päris asjalikult, mis lausa üllatab. See oli täiesti tark mõte, rakendatav mitte ainult praeguses olukorras, vaid üldse rändamisel mööda elujõge. Kui paljud inimesed seavad end sel teekonnal uppumisohtu, koormates oma paati tohutu hulga tobedate asjadega, mida nad reisi meeldivuse ja mugavuse huvides tarvilikuks peavad, ent mis tegelikult ainult kasutu koli on. /---/
:Inimene, viska see koli üle parda! Olgu su elupaat kerge ja sisaldagu ainult seda, mida sa vajad: lihtsat [[kodu]] ja lihtsaid rõõme, üht või kaht [[sõber|sõpra]], kes seda nime väärivad, kedagi, keda armastada, ja kedagi, kes sind armastaks, kassi[[kass]]i, koera[[koer]]a ja üht või kaht piipu[[piip]]u, küllalt toitu[[toit]]u ja küllalt [[riided|rõivaid]], ja joodavat veidi rohkem kui küllalt, sest janu on ohtlik nähtus. (3. ptk, lk 25)
*Ma ei saa paigal olla ja vahtida, kui teine rügab ja rahmeldab. Tahan siis alati püsti tõusta ja juhtnööre jagada, käed taskus, ringi jalutada ja õpetada, mida järgmisena teha tuleb. Olen kord juba sellise hakkaja loomuga. Ma ei saa sinna midagi parata. (4. ptk, lk 35)
*Ma leian, et kõigist rumalatest, tüütutest tobedustest, millega meid nuheldakse, on kõige hullem see väljamõeldis, mida nad "ilmateateks" nimetavad. Meile ennustatakse täpipealt seda, mis juhtus eile või üleeile, ja otse vastupidist sellele, mis täna juhtuma hakkab. /---/
:Kuid milleks üldse ilma ette teada? [[Ilm]] on niikuinii halb, kui ta kord juba käes on, milleks meile veel see etteteadmise kibedus? (5. ptk, lk 40-43)
* Selles maailmas paistab ikka nii olevat. Igaühel on midagi, mida ta ei vaja, ja see, mida tema vajab, on teise oma.
:[[Abielu]]s meestel on [[naine|naised]], ning näib, et nad ei vaja neid - ja üksijäänud noormehed nutavad, et nad ei saa kuidagi endale naist. Vaestel, kes end hädavaevalt ära elatavad, on kaheksa tugevat [[laps|last]]. Rikkad vanapaarid surevad lastetult ja neil ei ole kellelegi oma [[raha]] jätta.
:Siis veel need tüdrukud, kellel on palju kavalere. Tüdrukud, kellel on palju kavalere, ei vaja neid kunagi. Nad ütlevad, et ilma kavalerideta oleks parem, et nad on tüütud ja et miks nad ei lähe ja kurameeri preili Smithi või preili Browniga, kes on juba vanemad ja mitte nii kena välimusega ja kellel ei ole ühtegi kavaleri. Nad ise ei vaja kavalere. Nad ei kavatse iialgi mehele minna.
:Neil probleemidel[[probleem]]idel ei tasu pikemalt peatuda: see teeb meele nii nukraks. (6. ptk, lk 49-50)
* /---/ meie vaarvanaisadel pidid [[kunst]]ist ja [[ilu]]st kõrged arusaamad olema. Tõepoolest, kõik praegused kunstiväärtused olid kolm või neli sajandit tagasi täiesti igapäevased asjad. Ei tea, kas need vanad supitaldrikud, õllekruusid ja küünlajalad, mida me tänapäeval nii väga hindame, ongi üldse ilusad, või on see ainult aegade aupaiste nende ümber, mis meid köidab. /---/
: Kas see on ka tulevikus nii? Kas tänased väärtused on alati eilsed odavad pisiasjad? Kas meie trafaretsed taimornamendiga taldrikud kaunistavad kunagi 2000. aastal ridadena kõrgema klassi kaminasimsse? /---/ Tikkimise harjutustööst, mida vanem tütar koolis on teinud, hakatakse rääkima kui "Victoria ajastu gobeläänist", ja see muutub hindamatuks. (6. ptk, lk 51-52)