Viies osaline: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
14. rida:
* Oh jaa, ma tean, et vabas õhus olla on tore asi, kui sind kuskil ootab söök ja peavari, aga kui ei oota, lähed hulluks: hapniku ja nälja segu viib aru peast igaühel, kellele see pole loomupärane nagu metslasele. (lk 133)
* [Preester Regan:] Teid tarku ja kujutlusvõimelisi mehi on palju, kes tahavad [[katoliiklus|emakirikuga]] flirtida, aga ma kinnitan teile, et ta ei ole flirtija daam. Teile meeldib romantika, kuid iket te ei kannata. (lk 137)
* Maja haises desinfektsiooni järele, ent lõhnade[[lõhn]]ade seas oli eksimatult ülekaalus too [[meeleheide|meeleheitehõng]], mida nii sagedasti on tunda vanglas, kohtusaalis ja hullumajas. (lk 164)
* Poistel lähevad silmad[[silm]]ad pungi, kui nad avastavad, et ma tõepoolest oskan lugeda prantsuse, saksa ja ladina keeles, aga neile tuleb kasuks teada saada, et nood keeled[[keel]]ed on olemas ka väljaspool klassiruumi; mõni kolleeg vaatab mu raamatuid[[raamat]]uid muiates ning paar tõsimeelset eeslit on levitanud kuulujuttu, et "ma lähen üle Vatikani rüppe"; vana Eagles (kaua enne Teie aega) võttis oma kohuseks hoiatada mind Rooma metsalise eest ja küsis retooriliselt, kuidas ma ometi võin "paavsti seedida". Sestsaati on miljonid seedinud [[Hitler]]it ja [[Mussolini]]t, [[Stalin]]it ja [[Mao]]d ning meie oleme seedinud mõnd demokraatlikku juhti, kes tuli alla neelata erilise isuta. [[Paavst]]i seedimine on nendega võrreldes tühiasi. (lk 165)
* Ma paistsin olema ainuke endale tuttav isik, kellel pole plaani[[plaan]]i, mis tõstaks maailma jalule ja pühiks pisara igast silmast. Mõni ime, et ma end omal maal võhivõõrana tundsin. (lk 168)
* Pärastlõunaste kõhkluste ja etteheidete kiuste jäin kindlaks oma arusaamale, kui ebamäärane see ka ei olnud, et iga inimteadmiste või teooria või usu tähtsa kogumi tõsine uurimine, kui see on ette võetud kriitilisel, aga mitte õelal meelel, avaldab lõpuks mingi saladuse, mingi jääva väärtusliku pildi elu olemusest ja inimese tõelisest eesmärgist. (lk 169)
* [Padre Blazon:] [[Joosep]] on ajaloo kõige ülistatum [[sarvekandja]]. Kas ei usurpeerinud [[Jumal]] Joosepi kohustusi, kui ta tema naise oletatavasti [[kõrv]]a kaudu rasestas? Kas ei nimeta noored ulakad seminaristid naisterahva ''sine qua non''<nowiki>'</nowiki>i seniajani ''auricula''<nowiki>'</nowiki>ks - kõrvaks? Ja kas pole Joosep üle Itaalia tuntud kui Tio Pepe - Onu Joss -, keda hüüavad appi murelikuvõitu abielumehed. Võin teile kinnitada, et Püha Joosep kuuleb sarvekandmise kohta rohkem palveid kui elumaja otsimisest või koogiküpsetamisest. Põrandaaluses [[hagioloogia]]s, millest ma teile lubasin rääkida, sosistatakse õigupoolest, et ka [[Neitsi Maarja]] ise sündis Joakimile ja Annale Issanda isikliku sekkumise kaudu ja oli seega nii Jumala tütar kui ka Jumala teinepool. Kreeklastelgi poleks siin midagi täiustada, või mis? (lk 172)