Karl Marx: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
27. rida:
* [[Ühiskond]] ei saa end vabastada, kui ta pole vabastanud iga üksikut inimest.
* Iga üksiku vaba arenemine on kõigi vaba arenemise eelduseks.
* Jõutakse selleni, et [[inimene]] tunneb end vabalt tegutsevana ainult oma loomalikes funktsioonides, söömisel, joomisel ja sigitamisel, parimal juhul veel elupaigas, ehtimisel etc. Aga oma inimlikes funktsioonides tunneb ta end ainult loomana[[loom]]ana. Loomalik muutub inimlikuks, inimlik muutub loomalikuks
* Ülemad ringkonnad toetuvad alamatele kõiges, mis puudutab üksikasju; alamad ringkonnad aga usaldavad ülemisi kõiges, mis puudutab üleüldise mõistmist, ja nõndaviisi viivad nad teineteist vastastikku eksiteele… Mis puutub üksikusse [[bürokraatia|bürokraati]], siis temale muutub riiklik eesmärk isiklikuks eeesmärgiks, auastmete tagaajamiseks, karjääri tegemiseks
 
==Tema kohta==
* Tänases Ida-Euroopas koosneb kogu Marxi-kujutelm ainult eelarvamustest[[eelarvamus]]test. Keegi pole Marxi lugenud, aga kõik teavad, et just tema leiutas totalitarismi, rajas [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]], kutsus esile külma [[sõda|sõja]] ega mõistnud kapitalismi hiilgavat tulevikku[[tulevik]]ku. Marx keelas ära moodsa kunsti[[kunst]]i ja kirjanduse[[kirjandus]]e, hävitas eraomandi, asutas ühe partei diktatuuri, korraldas ulatusliku genotsiidi, ehitas vangilaagreid ja lõi võidurelvastumise käigus tohutu sõjatööstuse. Lühidalt, kogu Marxi pärandi [[ajalugu]] on röövlite ajalugu ja Marxil endal pole selle kohta enam midagi öelda.
** [[Hasso Krull]] "[https://www.vikerkaar.ee/archives/22936 Muljeid manifestist]" Vikerkaar, mai 2018