Edward von Lõngus: erinevus redaktsioonide vahel

* Ma ei kavatse kunagi oma tegevuse jaoks luba küsida. Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 19 sätestab, et igaühel on [[õigus]] vabale eneseteostusele. Linnaruum ei ole vaid eraomandite kogum, vaid avalik ruum, mis tähendab, et see kuulub meile kõigile.

* Moodne [[surm]] on industrialiseeritud, mehhaniseeritud, kalkuleeritud, muudetud tehasteks, masinateks, numbriteks ja kasuteguriteks. Surma pakendatakse ja turundatakse, seda ostetakse, müüakse ja vahendatakse. Surma pritsitakse põldudele[[põld]]udele, lõigatakse raiesmikel, heidetakse ookeanidesse ja paisatakse atmosfääri. Surmatööstus töötab täistuuridel. ÜksikhingedeÜksik[[hing]]ede asemel lõikab surm nüüd terveid liike. Sadu liike päevas, tuhandeid kuus, kümneid tuhandeid aastas.

* Naiivne oleks arvata, nagu oleks Eesti kusagil turvaliselt kaitstud nurgataguses, mis neis protsessides ei osale. Maakera on ümmargune. Sellel pole nurgataguseid. Iga punkt kera pinnal on käsitletav selle keskpunktina. Eesti loodus pole globaalses ökosüsteemis vähem osaline kui Brasiilia vihmamets. Iga siinne [[puu]] ja [[taim]] on samasugune sõdalane kliimamuutuse vastases [[sõda|sõjas]] nagu kõik teised puud maailmas.

* Kas me ei suuda olla paremad isegi alkoholikääritamisbakteritest, kes niikaua optimistlikult [[suhkur|suhkrut]] lakuvad, kuni omaenda väljaheidete sisse ära kõngevad?

* Tänavakunst on mulle parim teadaolev viis oma sõnumi levitamiseks. Kui ma leiaksin midagi veel efektiivsemat, kasutaksin hoopis seda meetodit. Üldiselt tundus kunsti[[kunst]]i paigutamine sinna, kus on [[inimene|inimesed]], palju lihtsama ja loogilisema variandina kui inimeste paigutamine sinna, kus on kunst. Kunsti peitmine rahva silma alt ära kuhugi salakohtadesse, kuhu keegi kunagi ei satu, on see, mida nimetaksin tegelikuks kriminaalseks aktiks.

* Pildimaagial on tohutu vägi ja suure väega kaasneb ka suur [[vastutus]]. Selle väe väärkasutust, n-ö musta maagiat näeb näiteks reklaamitööstuses, mis on kasutanud seda ületarbiva [[ühiskond|ühiskonna]] loomiseks. Meie ümber käib pidev infosõda ning selle sõja tallermaaks on meie enese teadvus. Tänavakunst on teatavat sorti vastupanuvõitlus [[orjus|orjastatud]] teadvuse vabastamiseks.

* Surmatants ei ole paraku kuhugi kadunud. Praegune ühiskond on täielik idiokraatia, mis liigub uhkelt ja joviaalselt vankumatu sihikindlusega kindlasse hävingusse. Me oleme pikka aega keskkonna arvelt võlgu[[võlg]]u elanud ning saabunud on tagasimaksmise aeg. Keskkonnakriisi [[raha]] juurdetrükkimisega ei lahenda.

* Praegu toimuva katastroofi[[katastroof]]i eepiline mastaap ületab meie protsessori võimekuse.