Eesti: erinevus redaktsioonide vahel

* Eesti [[riik]] on kulukas ja Eesti riik on kallis. Ta on kulukas kodaniku rahataskule ja ta on kallis kodaniku [[süda]]mele.<ref>[http://vp1992-2001.vpk.ee/est/PrinditavDokument.asp?ID=9529 Vabariigi President IX Riigikogu tööaasta avamisel 10. septembril 2001]</ref>

* [[Solidaarsus]] on see viis, kuidas me saame tasuda oma 91 ja 18 [[aasta]]t [[vana]] võlga. Oma võlga Eesti riigi olemasolu, omaenda olemasolu, meie tänase vabaduse[[vabadus]]e eest. Need võlad vabaduse eest, tunnistagem, on ikka rõõmsad võlad, meie ühised rõõmsad võlad.

* Ärme aja segamini iseseisvust ja [[vabadusiseseisvus]]t ja vabadust. Iseseisvaid riike on [[maailm]] täis. Riike, kus [[inimesed]] on vabad, kus nad saavad öelda, mõtelda, arvata nii nagu tahavad – nagu meie oleme [[nüüd]] saanud juba seitseteist aastat – on paraku palju vähem.

* Eesti võib olla tõepoolest üks väheseid paiku maailmas, kus [[keel]], [[kultuur]] ja [[loodus]] on ühevanused ning sirgunud koos umbes 10 000 aasta vältel.

* Meie iseseisvuse saavutamine oli ju kaugete unistuste [[saar]], see oli kõige salajasema soovi täitumine, mille kättesaamisel rahvas aga pimestus suurest valgusest[[valgus]]est. Nüüd aga on nagu tekkimas tundemärgid, mis omased langevale riigile. Seda ei märka mitte üksi meie, vaid ka välisriigid on meid hakanud vaatlema haige riigina. On juba hakatud, nagu omal ajal Poolas, väljastpoolt meid "heatahtlikult" hoole alla võtma. On tunne, et meie praegu elame hädaohtlikus seisukorras ning rahvas ise peab selle välja arstima.

* Vabadussõda jätkub praegu. Küll erinevamates ja keerulisemates ajaloolistes tingimustes kui eelmine. Mitte [[orjus|orjade]] kari, mitte palgasõdurid, vaid väike kaine põhjamaine rahvas võitleb praegu oma eluruumi, oma vabaduse eest. On raske laim ja solvamine kui keegi ütleb või mõtleb teisiti.

* Lootuseta[[Lootus]]eta on see asi igatpidi, kas iseseisvusega või ilma, väikeseks ja vaeseks jääb meie rahvas ikkagi.

* Mitte ainult meie rahvas, vaid ka intelligents kannatab orjaaja pärandusena oma jõuetustunde all. Tuntakse, et midagi me ei saa ega jõua, kui teised ei aita, et midagi me ei tohi, kui teised ei luba. Üldine loidus, saamatus ja kartus teiste ees on juurdunud nii sügavale rahva hinge[[hing]]e, et vaevalt säärane rahvas on suuteline kaitsma oma iseseisvust.

* [[Moraal]] on moraal, see ei saa olla kitsas ega lai. Läänemaine kultuur on jõudnud meieni ainult selle baltisaksa moraali kaudu. Sakslased on olnud meie rõhujad samuti kui venelased, ja meie oleme neid [[viha]]nud. Aga hoolimata sellest on olnud nende kultuuri mõju meile positiivne. See kultuur on andnud meile sellised suurmehed kui Kreutzwald, Jakob Hurt ja teised. Mis aga see vene "lai hing" on meile andnud? Ainult Jaan Anvelte, Hans Pöögelmanne, Viktor Kingisseppi ja marodööre!