Luule: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
9. rida:
** [[Jossif Brodski]]. Poeet ja proosa. Tlk Piret Lotman. Rmt "Koguja rõõm", Vagabund 1996, lk 209-228.
* Luule on peenem ja filosoofilisem kui [[ajalugu]], sest luule väljendab üldist, aga ajalugu vaid üksikut.
** [[Aristoteles]], "Poeetika" (335) 1451b 6
21. rida:
** [[James Branch Cabell]], "Jurgen, A Comedy of Justice" (1919)
* [[Inimene]] kaotab alatasa inimlikud tunded ja nende väljenduse. Luule annab nad temale tagasi.
** [[Max Jacob]]
27. rida:
** [[Jorge Luis Borges]]. Poeesia. Tlk Ruth Lias. Rmt: J. L. Borges. Valitud esseid. Vagabund 2000, lk 273-296
* Luule on mulle peaaegu objektiivse ilmsusega ilu tundeline löök: kes ütleb löök, mõtleb üllatust, siirust, vastukarva konventsioonidele. Nüüdishetkel on selleks pigem valgusekumas raudteejaamad ja tänavalaulude kohtamine kui kuuvalguses järv või kontsert murtud kraega kroonlühtrite valguses. Kuid teises staadiumis on see kõige spontaansem protest rõhuva maailma vastu, ja võib-olla isegi kõige vähema mõjuga. Ta annab inimkonnale mõningat lohutust võimatu õnne puhul. Mulle tähendab ta kaht heategu ilma kahjustuste vastukaaluta. Et ta laseb mul unustada [[sõda]] ja
** [[Abel Clarté]]
* Luule on minu arvates elu tõeline olemus ja loov eluprintsiip ''par excellence''. Ei saaks kujutleda maailma, mis oleks luulelage. Kõik kirjanduskunsti liigid on määratletud luule poolt. On ainult luule.
** [[Georges Duhamel]]
42. rida:
** H. Paul Keerdo, Eesti NSV rahanduse rahvakomissar, 1941 ("[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19410412.1.3 Paul Keerdo 50-aastane]" Sirp ja Vasar, nr. 15, 12 aprill 1941, lk 3, intervjuu)
* Kui keegi on poeet, siis ta on k e e g i, kellele asjad tähendavad väga vähe - keegi, keda sunnib tegemine. Nagu kõigel sundusel, on ka sellel loomulikult halvad küljed. Asjata pole poeedid sügavas
** [[Vaino Vahing]]. Keel, poeet ja skisofreenia. - Akadeemia 1997, 6, lk 1211
|