|
'''Peipsi järv''' on üks suur lahmakas vett [[Eesti]] ja [[Venemaa]] piiri peal.
* Kuule! Mis see isevärki tume mühin on, mis kostab nagu määratu linnuparvede tiibade sahin? Aga palju tõelisem, sügavam — ah, nii armas, nii igatsust äratav! See on, mida kahvatu lapse silmad enne väljast otsisid, see on — Peipsi kohisemine! See on, mis vaese lapse[[laps]]e palged kahvatuks kohab — seda, ah! tahaks ta kord ligidalt näha! Ah — ei või! Paks läbitungimata [[mets]] varjab järve ta silma eest ära. Ta ei teagi, mis asi [[järv]] on: ema ütleb, metsa taga on suur [[vesi]] ja see võib nii imelikult kohada. Tõesti peab ta suur, vägev asi olema, see suur vesi. Kui Villu [[silm]] vahel pisarail märg on, kui tal särki ei ole, et loigu peale minna, mõtleb ta selle kohina peale ja veel enam pisaraid tuleb silma. Aga selle järele läheb [[süda]] nii kergeks ja Villu naeratab koguni… Siis on nii imeline-hea, ja kui päev soe, nagu suvel, istub Villem suure [[kivi]] otsa, ajab [[hobune|hobust]] ja huikab, et [[mets]] vastu kajab… See järv, see järv, kui seda kord näeks?
* Kui aga Peipsi sügav, vägev kohin [[mets]]ametsa tagant, mida [[kirves]] ikka harvemaks teeb, ta kõrvu[[kõrv]]u ulatub, siis tuleb ta ukse ette pingi peale istuma, ja kuna [[tuul]] ta halliks löönud juukseid liigutab ja ta silmad metsast läbi kohinani tahaks tungida, liiguvad ta huuled:
:"Kui seda metsa ees ei oleks!..."
** [[Juhan Liiv]] "[[Vari (Liiv)|Vari]]" (1894)
|
