Tõlkimine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
79. rida:
* [[Quintilianus]] (u 35–100 pKr) [nimetas] kolme kõige olulisema tingimusena häirimatuks tööks öövaikust (''silentium noctis''), suletud tuba (''clausum cubiculum'') ja lambivalgust, ''resp''. ühtainukest valgusallikat (''lumen unum''). [[Vaikus]]t ja eraldatust on mõistagi vaja, et vaim oleks segajatest täiesti vaba (''undique liber animus''). Ent pidev öötöö nõuab head tervist ja lihtsat toitu. Töö kannab vilja siis, kui selle juurde asuda värskelt ja väljapuhanult.
:Seega võiks [[sügis]]e kõikehõlmavat tulekut ja kestust meie parasvöötmes võtta teatava privileegina, mida pakutakse vaimutööks.
* … olgu tegemist koopa või kabinetiga, ikka on [[Hieronymus]]el õnnestunud kusagilt saada [[kirjutamine|kirjutamiseks]] sobivad kivid, hea tugev laud või suurepärane kirjutuspult, kallihinnalised köited vedelevad hunnikutes, mahe [[lõvi]] kusagil põrandal, laual [[pealuu]] – selline see tõlkija [[elu]] ju ongi ja just sellist kabinetti tahaks, just sellist! Need värskendused viivad mõtted hoopis kõrvalistele radadele: peaks tellima mõnelt sisekujundajalt Hieronymuse ja teiste suurte tõlkijate kabinettide, kongide, koobaste analüüsi läbi aegade just sisekujundaja vaatekohalt. Jah, kui lubamatult vähe tähelepanu pööratakse koduajakirjades tõlkijate töötubade sisustusele, võrreldes sellega, kui vastutusrikas roll on tõlkijatel [[ühiskond|ühiskonnas]] olnud ja on ka edasi! Kas neil on lõvi või [[kass]]igi võimalik pidada ja kui ei ole, siis miks? Kas on seinal üldse ruumi korraliku Hieronymuse repro või posteri jaoks?
** [[Marju Lepajõe]] [https://kultuur.err.ee/870650/marju-lepajoe-hieronymus-ehk-kuidas-saadakse-tolkijate-kaitsepuhakuks Hieronymus ehk kuidas saadakse tõlkijate kaitsepühakuks] ERR, 21.10.2018