Kartul: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
16. rida:
laske lapsukestel kaevikusse tulla
ütles kolonel ja saigi kindraliks
lapsed tulid siis ta kraapis peale [[muld|mulla]]
pühkis [[higi]] näolt ja muutus kartuliks
</poem>
* [[Juhan Viiding]], Klaperjaht
33. rida:
Lootsin omad magusad hingepiinad
unustuseveinisse kasta,
kuid kartulitest aetakse selget valget viina[[viin]]a
ja [[kliima]] ei ole vastav.
</poem>
* [[Paul-Eerik Rummo]], Vettinud peiar
49. rida:
 
 
* Minu suved lõppesid alati umbes viieteistkümnenda juuni paiku, kui sai otsa õnnis ajapragu kartulipaneku ja heinateo[[hein]]ateo vahel, mil sai rahulikult [[raamat]]uid lugeda. Kui heinategu lõppes, tuli kartulivõtt, mis kestis vähemasti kaks kuud. Viimased kartulid maja taga hunnikus võttis [[külm]], siis teadsime, et november on saabunud. Külmavõetud kartulid loobiti sõnnikuhunnikusse, kus neist mõned mingi ime läbi kevadel siiski idanema hakkasid, moodustades seal omaette võiduka ''Homo sapiens''’i poolt hüljatud generatsiooni. (lk 180)
* 1. Alguses oli Seakartul, ja Seakartul oli Vanaema juures. Nõnda alaku eestlase evangeelium.
:2. Inimestel olgu alati käepärast kolm mõõtu: söögikartul, seemnekartul ja seakartul. Nendega mõõdetagu maailma. Võtku see kõik omajagu aega[[aeg]]a.
:3. Seakartul toodagu talumehelt, kellel olgu peldikus ajalehed. Kaup olgu aus. Kartul püsigu kevadeni. Kevadel kartul idutatagu. Iduga sirgeldatagu oma nabale: Idu tataguu!
:4. Nõnda lõppegu eestlase evangeelium. (lk 223-224)